Teeme ise kastevarju

Millist teleskoopi või binoklit osta? Mida teleskoobiga vaatlemisel silmas pidada? Millist lisavarustust/arvutiprogramme kasutada? Kuidas teleskoopi ehitada?

Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas vtl » 27 Aprill 2012, 06:58

Tere tulemast tagasi meie teleskoobikooli :ugeek:

Sissejuhatus:
Millegipärast "unustavad" teleskoobimüüjad tihti rääkida kastevarju tähtsusest. Ja nii me avastamegi alles vaatluse käigus, et pilt muutub järjest hägusemaks ja hägusemaks ning põhjuseks on see, et teleskoobi läätsed on kaetud udu või isegi jääga.
See probleem ei ole nii kriitiline Newtoni süsteemi teleskoobi korral, kus primaarpeegel asub sügaval toru põhjas, aga võib meie kliimas vägagi häirivaks muutuda refraktorite ning katadioptriliste teleskoopide korral, mille esilääts või korrektor on otse taevale avatud.

Miks üldse kaste teleskoobile tekib? Väga lihtsustatult on asi selles: päeva ajal on õhk soojem. Soojem õhk "mahutab" rohkem niiskust. Kui teleskoop õhtul jahtub alla kastepunkti, hakkab see niiskus uduna teleskoobi pindadele kondenseeruma.

Kuna horisontaalsed pinnad korjavad kastet kergemini, kui vertikaalsed, kasutatakse klaasidele kondenseerumise vähendamiseks kastevarju (ingl. dew shield, mis kujutab endast teleskoobi otsa pandavat pikendustoru.

Kastevarjul on veel teinegi hea omadus - ta takistab kõrvalise valguse sattumist teleskoopi, vähendab sellest tingitud sisepeegeldusi ning suurendab tänu sellele kontrastsust. Mis on eriti oluline, kui lähedal asub valgusreostust tekitav tänavalatern vms.

Kõige lihtsam on muidugi kastevari osta. Paraku küsitakse tihtipeale teleskoopidega seonduva lisavarustuse eest "astronoomilist" hinda. Näiteks populaarses veebipoes teleskop-express maksavad 8" läbimõõduga kastevarjud ca 40...50€. Selle raha eest võiks parem osta mõne uue okulaari või muud kasulikku.

Seetõttu valmistavad paljud amatöörid kastevarju ise. Materjalivalik on siinkohal piiramatu - õhukesest metalllehest või plastämbrist alates ja vana ajalehega lõpetades. Aga olgem ausad - vana ajalehe kummiga ümber kalli teleskoobitoru keeramine ei ole stiilne. Pealegi vettib ajaleht läbi ja pärast on meil üks... vastikult märg ajaleht ümbe toru kleepumas.

Hea kastevari on kerge, et teleskoop balansist välja ei läheks, kergesti kinnitatav, kuid ei tohiks teleskoobi liigutamisel ise maha kukkuda, matt-musta valgust neelava sisepinnaga ning niiskuskindel.

jätkub järgmises postituses...
vtl
 
Postitusi: 175
Liitunud: 03 Aprill 2010, 01:16
Asukoht: Tallinn

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas vtl » 27 Aprill 2012, 07:13

Kastevarju valmistamine

Pilves kevadõhtud on astronoomiahuvilisele muidugi meelehärmi tekitavad, aga siiski kasulikud, et ennast kirjandusega kurssi viia ning kasulikult aega sisustada teleskoobitarvikute nikerdamisega.

Mina tegin kastevarju õhukesest vahtplastiku-lehest. Sobivaks doonoriks osutus supermarketi matkatarvete osakonnas müüdav magamisalus, mis on kerge, tugev ning hoiab vormi. Valisin toekama, 1.5cm paksuse ja matt-musta värvi eksemplari.
Pilt on illustratiivne ja netist laenatud, kuna unustasin enda rullist enne lahtilõikamist pilti teha :oops:

Pilt

Mõõtsin ära teleskoobi ümbermõõdu ning lõikasin tikksae ning siledaks käiatud lõiketera abil sobiliku tüki vahtplastikut. Vahtmaterjalide lõikamisest kirjutasin kunagi pikemalt transpordikohvrite teemas. Minu 8" Schmidt-Cassegrain teleskoobitoru ümbermõõt oli 735 mm ja kastevarju pikkuseks soovitatakse võtta 1.5 kordne toru läbimõõt - seega 200 x 1.5 = 300 mm. Lõike sooritasin 45-kraadise nurga all, et kokkuliimitav pind oleks suurem ja liimitud koht ei töötaks ainult tõmbele, vaid ka nihkele. Kui sobiv tükk on välja lõigatud ja proovitud, et ta ka teleskoobi ümber sobib, võib otsad kokku liimida. Mina kasutasin Palty vahtmaterjalide liimimiseks ettenähtud aerosoolliimi (vt. transpordikohvrite teemat), aga kuna magamisalus on üsna tihke struktuuriga, sobib ka tavaline Moment.

Pilt

Et liitekohta veelgi tugevdada ning vahtplastikust toru välispinda kriimustuste eest kaitsta, siis kerisin kastevarju välispinna ümber ühtlaselt kihi nn. MacGyver-i teipi. Ametlikus kõnepruugis nimetatakse seda vahel ka toruteibiks. Kuigi varju välimise külje värv ei ole kriitiline, kasutasin esteetika mõttes mitte klassikalist hall-hõbedast, vaid musta värvi ja mati kattepinnaga teipi. Küsi hästivarustatud ehitusmaterjalide poodidest!
Kattevarju sisemine pool, mis on välismõjutuste eest kaitstum, jäi originaalne vahtplasti matt-must sametine pind.

Tulemus on selline:

Pilt

Järgneb...
vtl
 
Postitusi: 175
Liitunud: 03 Aprill 2010, 01:16
Asukoht: Tallinn

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas vtl » 27 Aprill 2012, 08:26

Küttekeha

Teinekord on õhtuse järsu temperatuurilanguse tulemusel suhteline õhuniiskus niivõrd suur, et kastevarjust üksi pole abi ja siis kasutatakse lisaks veel teleskoobi soojendit. Viimase eesmärk, nagu nimigi ütleb, on soojendada teleskoobi läätse üle kastepunkti, et vältida niiskuse ja udu kondenseerumist. Põhimõte on sama, nagu auto tagaklaasisoojendusel . :P
Soojendada tuleb nii vähe kui võimalik, kuna iga temperatuurierinevus võrreldes välisõhuga tekitab nii läätse ees kui teleskoobi sisemuses turbulentse ehk õhukeeriseid, mis omakorda halvendavad pildi kvaliteeti. Paraku tuleb meil valida kahe halva vahel ja õhukeerisest tingitud nähtavuse halvenemine on väiksem mure, kui läätsedele kondenseerunud udu või jää, mis rikub täielikult kogu vaatamisõhtu.

Suuname oma pilgud teleskop-expressi veebipoodi (8" teleskoobile sobiva küttekeha eest küsitakse 66€ :evil: ) ja nendime, et taas tuleb osavate käte ring tööle rakendada.

Teleskoobi kastevastane küttekeha kujutab endast lihtsalt takistustraati, mis on õmmeldud painduva riideriba sisse ning ühendatakse 12V vooluallikaga. Soovitav on vahele ühendada veel regulaator, et temperatuuri täpsemalt timmida, aga sellest juba eraldi postituses.

Nüüd on vaja veel teada saada küttekeha vajalik võimsus. Eeskujuks võtsin ülalviidatud teleskoobipoes müüdava tööstuslikult valmistatud küttekeha, mille andmetes oli öeldud 14W ja 1.18A. See on siis maksimaalne võimsus, vähemaks saab regulaatoriga alati võtta. Härra Ohmi seadus ütleb, et vajaliku takistuskeha takistus peab sellisel juhul olema ligikaudu kümmekond oomi.
Takistustraat peaks ühtlaseks soojendamiseks ulatuma täistiiru ümber teleskoobi (mille ümbermõõt oli 8" SCT korral ca 74 cm) või olema selle kordne. Oomipoe otsing näitas, et sobiv takistustraat on 0.5mm läbimõõduga ja takistusega 6.88 oomi meetri kohta. Kaks 8" teleskoobi ümbermõõtu on sobivalt 1.5 meetrit ehk 10.35 ohm.

Valdavalt õmmeldakse takistustraat riideribast kotikese sisse ning kinnitatakse otstesse krõpsupaelad ümber teleskoobitoru fikseerimiseks. Kuna rätsepal oli täna vaba päev, siis otsustasin traadi panna lihtsalt kahe teibiriba vahele. Kasutasin sama riidepõhjaga ning polüetüleenkattega veekindlat toruteipi, nagu ka kastevarju valmistamisel. Kaks omavahel kokkupandud liimipinda jäävad väga tugevalt kinni ning riidearmatuur annab hea tugevuse. Antud teip talub tootelehe andmetel (ja minu loomkatsete kinnitusel) kuumust kuni sadakond kraadi, küttekeha üle 50 kraadi ei kuumene.

Ühendusjuhtme kinnitamisel takistustraadi külge tekkis veel üks probleem - nimelt ei võta nikroom-takistustraat tina külge, mistõttu ei saa juhtmeid jootmisega ühendada. Ühendasin juhtmed traadiga pressitavate hülsside abil, mida saab peoga osta hästivarustatud elektritarvikute kauplustest. Sisuliselt on tegu peenikese torujupikesega, mis koos selle sees olevate juhtmetega lapikuks pressitakse. Üldiselt on selleks spetsiaalsed hambulised tangid, aga asja ajavad ära ka tavalised näpitsad.

Kui ühendusjuhtmed on kinnitatud, aseta sobiva pikkusega teibiriba lauale, liimipool ülespoole ning kleebi takistustraat ühele teibi poolele, nii, et teibi teist serva saaks selle peale pikuti pooleks murda. Minul läks traat teibile U-kujuliselt edasi-tagasi umbes 7 mm vahega. Jälgi, et traadipooled omavahel kokku ei puutuks.
Seejärel jäi üle ainult teip pikuti pooleks voltida ja küttekeha ongi valmis. Kokkuvoltimist on parem kahekesi teha, kuna "käsi jääb puudu". Proovi enne "tühja" teibiriba peal, sest kord kokkukleepunud liimipooli on väga raske lahutada ja korrigeerida.

Pilt

Juhtme teise otsa tinutasin 5.5mm välisläbimõõduga ja 2.1mm siseläbimõõduga toiteadapteri pistiku, mis sobib minu teleskoobi toiteplokiks oleva Powertank-i 3V, 6V või 9V pesasse. Tulevikus on vahele plaanitud ehitada sujuv pingeregulaator.

Seejärel on mõistlik igaks juhuks uuesti üle mõõta värskeltvalminud küttekeha takistus ja kui see on korras, siis võib küttekeha otstesse kleepida või õmmelda takjariba tükikesed teleskoobile kinnitamiseks.

Pilt

Pilt

Toatemperatuuril mõõtes on 6 voldise toitepinge korral küttekeha pinnatemperatuur suurusjärgus 30 kraadi.
12voldi korral ulatub kusagil 50 kraadi juurde. Tundub olevat igati sobilik võimsusevaru, kuid vajab regulaatorit. Aga sellest juba järgnevas postituses.

Pilt

Projekti kulu on 1.2€ takistustraadi eest, 0.95€ ühenduspistik, meetrike lambijuhet sahtlist, 75 cm toruteipi ja 2 juhtmehülssi (mõni sent tükk).
Küttekeha valmistamise peale läks vähem aega, kui fotode tegemise ja foorumisse kirjutamise peale.

jätkub... kunagi hiljem regulaatori teemal. Praeguseks kõik.
Viimati muutis vtl, 27 Aprill 2012, 11:38, muudetud 3 korda kokku.
vtl
 
Postitusi: 175
Liitunud: 03 Aprill 2010, 01:16
Asukoht: Tallinn

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas vtl » 27 Aprill 2012, 09:01

Ahjaa, kui Sina, lugeja, said sellest postitusest inspirisatsiooni ning otsustasid ülaltoodud juhiste järgi ka enda teleskoobile kastevarju või küttekeha ehitada, siis ole hea ja palun viska mulle paar rida selle kohta e-maili. Mind lihtsalt statistika mõttes huvitab, kas keegi teine veel tegeleb selliste pudinate ise-ehitamisega või ostate kõik asjad valmiskujul.

Minu kontakt on vtl@vtl.ee
vtl
 
Postitusi: 175
Liitunud: 03 Aprill 2010, 01:16
Asukoht: Tallinn

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas aivar1 » 02 Oktoober 2012, 10:51

Tere. Kas küttekeha paigaldada vahetult läätse taha, läätsega kohakuti, või siis kastevarju otsa läätse lähedale? Kas on keegi kogemusi jaganud, milline koht on kõige efektiivsem kondensaadi vastu? Ma proovin ka midagi kokku keevitada.
aivar1
 
Postitusi: 39
Liitunud: 29 Jaanuar 2010, 10:44

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas vtl » 02 Oktoober 2012, 11:29

aivar1 kirjutas:Tere. Kas küttekeha paigaldada vahetult läätse taha, läätsega kohakuti, või siis kastevarju otsa läätse lähedale? Kas on keegi kogemusi jaganud, milline koht on kõige efektiivsem kondensaadi vastu? Ma proovin ka midagi kokku keevitada.


Küttekeha eesmärk on kütta nii vähe kui võimalik (et ei tekiks häirivaid õhukeeriseid), aga nii palju kui vajalik (et temperatuurivahe välistaks kondensaadi tekkimise just läätsele). Sobiva ilma puudumisel pole ise saanud väga põhjalikult katsetada, aga neti andmetel piisab kraadi-paarisest temperatuurivahest. Sellise vahe korral ei ole olulist vahet, kas see kastevari on esiläätse suhtes sent siia-sinna, soojus levib mööda korpust niikuinii.
vtl
 
Postitusi: 175
Liitunud: 03 Aprill 2010, 01:16
Asukoht: Tallinn

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas aivar1 » 05 Oktoober 2012, 14:03

Tere, sai siis midagi kokku keeratud. Vähese ajaga muidugi midagi ilusat ja kvaliteetset ei saa. Võtsin aluseks siis vtl poolt alustatud skeemid - oomipood jne. Kõige kallim asi oli toiteplokk - 11.-. Sellel saab pinget reguleerida ja mõtlesin et see päästab mind reostaadist. Toitjal on 1A võimsust, kuni 12V. Takistustraadid ostsin samuti 6,88 oomi meeter, vaja läks 2m kuna on 2 toru. Tekkis jada ühendus, neid ühendab mingi värvilise traadi jupp ca 20cm ( selle takistus on teadmata). Kasutasin ka teipi, ei leidnud seda kõige sobivamat. Väljapoole sai 2 kordne teip kus vahel foolium, jällegi mõtte välgatus - et soojus ikka rohkem ühele poole kanduks. Testimisel 12V muutusid traadid nii kuumaks et näpu vahel sai hoida max 2 sek., lülitades 9V jäi see mõistlikuse piiridesse ( kuumus). Saab näha kas sellest asjast abi on, teleskoobid ei ole veel valgust saanudki, mõni asi on nii uus. Loodame et taevas selgineb ka ükskord.
Manused
TELE3.jpg
(146.84 KB) Alla laetud 2633 korda
aivar1
 
Postitusi: 39
Liitunud: 29 Jaanuar 2010, 10:44

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas aivar1 » 05 Oktoober 2012, 14:04

siin siis näitlik poseerimine teleskoobi taustal
Manused
TELE5.jpg
(187.08 KB) Alla laetud 2655 korda
aivar1
 
Postitusi: 39
Liitunud: 29 Jaanuar 2010, 10:44

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas aivar1 » 05 Oktoober 2012, 14:10

küttekeha
Manused
TELE2.jpg
(133.06 KB) Alla laetud 2535 korda
aivar1
 
Postitusi: 39
Liitunud: 29 Jaanuar 2010, 10:44

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas Tr2sa » 24 Mai 2013, 23:49

Räägiks siia väikese lisaloo refraktorite kütmisest, mis iseenesest vajalik aga millega ei tasu ka üle pingutada.

Sai mõned head aastad tagasi föönitamisest villand ning torudele nikroomtraadiga kütted külge. Tehnokraatlus ei andnud asu ja tehtud sai mikrokontrolleriga iseadapteeruv süsteem, mis kaste vältimiseks LM35 temperatuurianduriga etteantud vahemiku võrra ümbrustemperatuurist kõrgemat temperatuuri hoiaks.

Süsteem toimis ja kõik oli kena sinnamaani, kuni üks epoga liimitud LM35-test lahti tuli. Kontrolleri arvates sai muutunud olukorda lahendada küttevõimsuse suurendamisega ja kui ma lõpuks teleskoobi juurde juhtusin, siis oli soojuspaisumine oma töö teinud - liimitud akromaatiline mõistliku kvaliteediga dublett sai äärtes tähtedele sabad taha - kooma. Eelmainitu iseenesest ju huvitav viis asfäärilise optika valmistamiseks aga üldjoontes tasub küttevõimsuse osas tagasihoidlik olla.
Tr2sa
 
Postitusi: 40
Liitunud: 12 August 2009, 01:13

Re: Teeme ise kastevarju

PostitusPostitas Tõnis » 16 November 2015, 21:54

Tervist!
Päris teaduslike vaatluste tarbeks oli vaja teha oma pisirefraktorile kuumutaja. Kuna observatooriumis juhtus olema üks rull nõukaaegset isoleeritud takistustraati ja leidsin kuumutaja aluseks käe ümber kinnituva Tartu Observatooriumi helkuri, siis võtsin nõuks kaste eemaldaja valmis meisterdada.
Arvutused on lihtsad: et saada tüüpiline ca 2..3 W eralduv võimsus, tuleb vaja minev takistus leida valemist R=U^2/P (U - pinge, P - võimsus). 12 V toitepinge korral oleks 2 W vastav takistus 72 oomi ja 3 W vastav võimsus 48 oomi.
kastekuumutaja_pilt.jpg
Kastekuumutaja valmiskujul - Tartu Observatooriumi "isehaarduv" helkur kumab teibikihist läbi
(45.66 KB) Alla laetud 2075 korda

Aga see ei ole veel kõik! Kui kasutada takistustraati, on mõnevõrra oluline ka traadi pikkus. Mina mõõtsin olemasoleva traadi takistuse ära ja sain takistuseks 15.33 oomi meetri kohta. Näppude peal arvutamisega, mille juurde kuulus teleskoobitoru ümbermõõt ja traadi "mässimismeetod" sain, et ca 3.5 meetrit traati (3.5 m * 15.33 oomi/m = 53.65 oomise takistusega) võiks sobiv olla ja võimsuseks peaks siis tulema 2.68 W. Helkuri ümber 3.5 m traadi keeramine oleks päris kena väljakutse, seetõttu voltisin (ISOLEERITUD!) traadi pooleks ning keerutasin kaks poolt omavahel kokku hõredaks "trossiks", sellise jupi pikkus oli 1.75 meetrit. Suur pluss oli ka kohe see, et mõlemad takistustraadi otsad on lähestikku ja võimaldavad juhtmeid lihtsalt ühendada.

Traadi täpsem takistus ülemõõtmisel oli 54.3 oomi, mis andis võimsuseks 2.65 vatti. Üks tiir ümber helkuri oli ca 7 sentimeetrit ning kuna helkuri "töötava" e. otse vastu toru oleva osa pikkus on 30cm, siis tuli teha üks keerd ca 1.2 cm kohta. Mõeldud tehtud - tegin helkuri serva märgid, mässisin traadi ümber helkuri ning lisakätepaari kaasabil mässisin kogu krempli kaptonteibiga üle (see läbipaistev kollane kraam). Kapton võiks olla temperatuuri suhtes suhteliselt vastupidav, ka ei ole kaptoni all olev liim väga kleepuv (võrreldes nt. elektrikuteibiga).
Tulemust võib näha alloleval pildil.
kastekuumutaja_valemid.jpg
Kastekuumutaja arvutusvalemid ja mõõtmistulemused
kastekuumutaja_valemid.jpg (40.93 KB) Vaadatud 45097 korda


Omaette küsimus oli aga takistustraadi kinnitamine paljukiulise elektrikaablitega. Teatavasti takistustraat sisuliselt ei võta joodist külge. Leidsin sellise lahenduse - keerasin takistustraadi haljast otsast aasta, panin elektrikaabli otsa sealt läbi ja keerasin tihedalt takistustraadi ümber keerdu. Seejärel pigistasin takistustraadi aasa lapikuks. Jootmisel jootsin nii elektrikaabli otsa kui takistrustraadi aasa ühiseks tinaklombiks. Elektroonikud nimetavad tulemust küll külmaks jooteks, kuid minu katsed näitasid, et vaatamata väntsutamisele oli elektriline ühendus alati kenasti olemas. Elame näeme, kuidas asi päris oludes vastu peab.

Hea mõte oleks juhtmete ühenduskohad katta termokahaneva rüüži või vähemalt teibiga - et välistada lühist tõenäoliselt maapotensiaaliga teleskoobi-monteeringu ja positiivse toite vahel. Või ka kahe juhtmeotsa enda vahel.

Katsetamisel läks 12 V ja paarisaja milliamprise voolutarbe korral traat mõnusalt soojaks, temperatuuriks oli ehk 30 .. 40 kraadi.

Selline helkur keerdub täitsa kenasti ümber teleskoobioru, AGA ei ole absoluutselt tihedalt vastu toru. Parema ühenduse jaoks oleks mõtet kasutada jällegi takjariba. Võib-olla pista ka kogu asi riidest kotti. Eks näis, mis edasi saab :-)
Tõnis
 
Postitusi: 426
Liitunud: 09 Veebruar 2006, 02:06
Asukoht: Tõravere / Tartu


Mine Teleskoobid ja tehnika

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist

cron