Hele sabatäht, aga…Jaak Jaaniste | 11.01.2007 Miks meie ei näe heledaimat komeeti? Heldaim komeet viimase 30 aasta kohta – nii iseloomustab komeeti C/2006 P1 (McNaught) kosmoseilma netilehekülg www.spaceweather.com. Ühesõnaga – heledam Hyakutake’st, Hale-Bopp’ist ja kõigist vahepealsetest komeetidest. Kõik oleneb sellest, mis nurga all “heleduse” mõistet vaadata. Antud juhul mõeldakse näivat koguheledust. Õige, just see peakski olema number, mis vaatajat kõige rohkem huvitab. Ja juba praeguseks mõõdetud -2.0 tähesuurust paneb ta tõesti ettepoole Hale-Bopp’ist (maksimumis “vaid” – 0.8) ja tahapoole ainult 1965.a. Ikeya-Seki komeedist (-7) ja 1975.a. Westi komeedist (-3). Komeedi näiv heledus sõltub kolmest asjast: suurusest, kaugusest Maast ning kõige enam sellest, kui lähedale ta jõuab Päikesele. Ikeya-Seki tohutu heledus (10 korda heledam kui planeet Veenus!) tulenes asjaolust, et ta möödus Päikesest “kõigest” 1.2 miljoni km (0.008 astronoomilist ühikut) kauguselt. West ja McNaught nii lähedale ei läinud – nende periheel asus vastavalt 0.2 ja 0.17 a.u. kaugusel Päikesest. Kahjuks tähendab Päikese lähedus ka seda, et taevas asuvad nad lähestikku. Oma heleduse tipul olid nad vaid kümnekonna kraadi kaugusel taevakehast, mille heleduseks pakutakse -26 tähesuurust. Siiski olid nad ka ehavalguses hästi näha, Ikeya-Seki isegi päris päeva ajal. Ka praegusest McNaught´ist on “päevane pilt” ära tähtud. Nii juhtuski, et ülihele komeet jäi meile praktiliselt nähtamatuks. Üks õige sabatäht olgu ikka pimedas taevas, siis saab temast täit mõnu tunda. Ja kui suurustest rääkida, siis kasutavad komeediuurijad nagu täheteadlasedki absoluutse heleduse mõistet. See rehkendatakse juhuks, kui komeet on nii Päikesest kui vaatlejast täpselt ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Selline rehkendus annaks McNaughtile napi 5.5 tähesuurust, millega edetabelisse asja ei oleks. Seal troonib vägevalt Hale-Bopp (-1.2), mis jääb alla vaid hinnangulisele Tycho Brahe komeedile aastast 1577 (-1.8). McNaught’i saab vaadata veel tükk aega. Jaanuari lõpul eemaldub ta Päikesest 30 kraadi kaugusele, olles ikka veel piisavalt hele palja silmaga vaatamiseks. Kahjuks näevad seda ainult lõunapoolkera elanikud. Aga mõned meist ehk sõidavad lõunasse, siis vaadake. Ja kui juhtute veel õigel ajal lennukiga sõitma, võite näha tõeliselt unustamatut pilti. Enamik meist aga peab leppima piltide vaatamisega… Arvutaja: Minor Planet Ephemeris Service C/2006 P1 (McNaught) Andmed (kõrgused) Tartu kohta, kell 16.00. Kuup. Otsetõus Kääne Kaugus Nurkkaugus Liigub Komeet Päike Maast/Päikesest Päikesest taevas (a.ü.) Heledus "/min Asim Kõrgus Kõrgus 09 01 19 28 16.0 -09 38 49 0.982 0.215 12.6 -0.7 5.34 053 +10 -02 10 01 19 35 59.3 -10 59 35 0.938 0.194 11.2 -1.3 6.34 052 +09 -02 11 01 19 44 06.9 -12 56 08 0.896 0.178 9.5 -1.7 7.58 050 +07 -02 12 01 19 52 20.5 -15 33 11 0.861 0.171 7.4 -2.0 8.83 048 +06 -02 13 01 20 00 14.4 -18 45 38 0.835 0.174 5.7 -2.0 9.66 046 +03 -02 14 01 20 07 27.2 -22 17 45 0.821 0.186 5.7 -1.7 9.79 044 +00 -01 15 01 20 13 50.6 -25 51 06 0.817 0.205 7.7 -1.3 9.32 042 -03 -01 16 01 20 19 27.9 -29 12 28 0.822 0.229 10.4 -0.8 8.52 040 -06 -01 17 01 20 24 27.2 -32 15 33 0.833 0.256 13.1 -0.3 7.62 039 -09 -01 18 01 20 28 56.8 -34 58 47 0.848 0.284 15.7 0.2 6.75 038 -11 -01 19 01 20 33 03.5 -37 23 06 0.867 0.314 18.1 0.7 5.96 037 -13 +00 20 01 20 36 52.6 -39 30 24 0.887 0.343 20.3 1.1 5.27 036 -15 +00 Imre Treufeld kirjutas: 22. jaanuar 2007 – 0:16 Vaadake seda 18. jaanuaril Tšiilis tehtud pilti: http://spaceweather.com/comets/mcnaught/21jan07/lopez1.jpg Sellist pilti pole veel varem nähtud! Jääb tõesti mulje, nagu oleks metsatulekahju kuskil. Märksõnad: komeedid |
|