Oktoobrikuu viimasel nädalal pakub hommikutaevas enne tööpäeva algust põnevaid elamusi. Idasuunast piilub harvanähtav Päikesele lähim planeet Merkuur, kõrgel lõunataevas troonib viimase veerandi Kuu ning igal hommikul on õigel hetkel taevasse vaadates enne päikesetõusu võimalik näha Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ülelendu. Kogu seda vaatemängu saab 25.–29. oktoobri hommikutel kell 6:30–8:30 AHHAA katusel jälgida. Kas saaks veel tööpäeva paremini alustada?

Millal mida näha saab?

• Kuu: igal hommikul kogu aeg, iga järgmise päevaga on kuusirp kitsam.
• Merkuur: alates 6:45 kuni u 7:30 (palja silmaga, olenevalt atmosfääri selgusest), teleskoobis ka hiljem.
• ISS: (NB: kellaajad võivad mõne minuti jagu muutuda)
  • 25.10: 7:15–7:25,
  • 26.10: 6:30–6:37,
  • 27.10: 7:17–7:26,
  • 28.10: 6:33–6:39,
  • 29.10: 7:20–7:29.
• Päikesetõus: 8:20–8:30 (iga päev pisut hiljem).

Merkuur, Kuu ja ISSi ülelend AHHAA katuselt 25. oktoobri hommikul. Klõpsa pildile, et näha ISSi ülelendu videona. Pilt & video: Stellarium

ISSi ülelendude ajal üritame kosmosejaama ka kaamerasse püüda. Et kiiresti liikuvale jaamale on teleskoobiga üpris raske pihta saada, siis selle õnnestumist garanteerida ei saa Muul ajal on kõigil osalejatel võimalik enda nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.

Aeg-ajalt juhtub rahvusvaheline kosmosejaam ISS hämariku ajal üle Euroopa lendama. Näeme teda siis Eestistki heleda tähena aeglaselt üle lõunakaare liikumas. Septembris võis kosmosejaama näha peaaegu kahe nädala jooksul õhtutaevas, kus ta sattus lähestikku Jupiteriga. Juuresoleval pildil, mis on tehtud 16. septembri õhtul Tartus, on näha ISS-i pooleminutiline jälg. Kui pilve ees ei oleks, näeks Jupiteri ISS-i jälje vasakust, idapoolsest otsast õige veidi allpool.

Tehnilised andmed: säriaeg 30 s, ava f/5.6, tundlikkus ISO 400, kaamera Canon 20D, objektiiv Canon EF-S 18-55mm IS, fookuskaugus 45 mm.