Eelmisest ülevaatest on paar kuud mööda läinud ja tähistaevas end vahepeal omajagu pööranud. On vist viimane aeg kokku võtta, et mida me sügisesest pimedast taevast veel näha võime, enne kui kätte jõuab talvine pööripäev ja rääkima tuleks hakata juba talvisest taevast. [...]

Viimane suvekuu august on oma nime saanud Vana-Rooma keiser Augustuse järgi, kes olla just sellel ajal paljud enda kõige kuulsusrikkamad vallutused täide viinud. Meie rahvasuus tuntakse seda aga eelkõige lõikuskuu nime all, mis tähendab, et aeg on vilja koristada ja vaikselt pimeda sügise ja talve saabumiseks valmistuda. Augusti teised ilmekad hüüdnimed on viljakuu, rukkikuu, mädakuu ehk mädanemiskuu, hallituskuu ja kirbukuu. [...]

Kreeka mütoloogias Plejaadideks kutsutud seitsmest õest ühe – Maia – järgi nime saanud mai on viimastel aastatel lisaks pikkadele ja päikselistele päevadele enesega toonud juba päris suviseid temperatuure. Möödunud rekordilisel soojale talvele tagasi vaadates, ei oleks selle tänavune kordumine muidugi ka enam nii märgatav. [...]

Esimene täispikk kevadkuu, aprill, toob endaga kaasa üha pikemad päevad ja lühemad ööd. Kui muidu oleks selle üle põhjust ainult rõõmu tunda, siis astronoomiahuvilisi tabab seda fakti teadvustades kerge kurbusenoot. Jääb ju nüüd vähem aega taevast uurida ja lisa tuleb ilmselt näpistada väärtuslikust uneajast.

[...]

Vanade roomlaste jaoks oli sõjajumal Marsile pühendatud märts aasta esimene kuu. Meie jaoks tähistab see kuud, mil pikk “talv” läbi saab ja algab astronoomiline kevad. Sellest ka mõned selle rahvapärased nimed nagu liukuu, hangekuu, sulakuu ja kevadkuu. [...]

Kätte on jõudnud aasta lühim ja vähemalt statistiliselt kõige külmem kuu veebuar, mida vanarahvas tundis küünlakuu, hundikuu, vastlakuu, kassikuu, pudrusöömise kuu, külmakuu, lumekuu ja tuisukuu nime all. Neist nimedest ehk huvitavaim on kassikuu, mis tuli sellest, et veeburaris oli kassidel söögipoolise püüdmine lume ja külma tõttu raskendatud ning neile tuli sahvrist head-paremat juurde jagada. [...]

Vana-roomlaste kahenäolise jumala Januse järgi nime saanud kuu saabumine tähendab, et meie planeedi mõtteline uus tiir ümber Päikese on ametlikult alguse saanud. Rahvasuus on jaanuar tuntud kui näärikuu, südakuu, helmekuu, algukuu või talvistekuu. [...]

Pilvise, vihmase ja porise novembri järel põleb kindlasti paljude astronoomiahuviliste südames vaid üks soov – tooks detsember ometigi selgemat taevast. Eks ta ilmselt toobki, aga mitte nii palju, kui üks tähemaias vaatleja loota tahab… [...]

Novembri ehk hingekuuga saabub meie laiuskraadidele hilisügis, mis toob endaga tiheda ja võib olla isegi pideva pilvkatte. Teisel poolt pilvi särab aga endiselt külluslik tähistaevas, mida võimendab iga päevaga üha käegakatsutavamaks muutuv pimedus. Ehk õnnestub meil seda mõnel õhtul siiski piiluda. [...]

Oktoober ehk viinakuu tähistab tõelise sügise saabumist, sest nüüd on päevad juba päris kindlasti öödest lühemad ja ega öised miinuskraadidki enam harvad ole. Oktoobri üldist ilmet sügiskuuna iseloomustavad hästi selle mõned rahvasuus kõlavad nimetused nagu kooljakuu, hingekuu, kolletamiskuu, lehelanguskuu, porikuu, roojakuu ja orjakuu. [...]