Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Novembritaevas 2015

Alar Puss | 05.11.2015

Nüüd oleme jõudnud novembrisse ehk talvekuusse. Kuigi nimetus on lumine ja külm, tuleb novembrikuistesse talveilmadesse enamasti suhtuda kui ajutistesse nähtustesse. Siinkirjutaja meenutab, et kogu meelesoleva aegrea jooksul, alates 1980-ndate algusest, on novembris alanud talv ja sadanud lumi püsinud kevadeni vaid 1981. aastal, 2010. aastal ning ka 2012. aastal.
Kui arvestada vaid külmakraade, võib päristalve tulekuks lugeda ka 2002. aasta 29. novembrit, kuid esimesed lumehelbed jõudsid kohale 2. detsembriks.
1981/82 talv on meelde jäänud sagedaste lörtsiseguste lumesadudega, nii et sageli jäid sõidukid lumme kinni. Järgmine kestma jäänud novembritalv saabus siis 2010. aasta novembri viimasel kolmandikul ja seda kohe korraliku külmaga, vähehaaval tuli ka lund. Edaspidistel kuudel tuli nii külma, sula lund kui vihmagi, kuid lumikate püsis aprilli alguseni. Aprillis võis vana lund leida ka 1982. aastal. 2012. aasta novembri viimastel päevadel tulid samuti talveilmad, mis, kui pühadeaegne sula maha arvata, kestsid aprillini. [...]

Oktoobritaevas 2015

Alar Puss | 07.10.2015

Oleme jõudnud oktoobrikuusse, mis on rahvakalendris tuntud viinakuuna. Ilm on oktoobris tüüpiliselt sügisene, olgu see siis kuiv või sajune. Kuigi kuu absoluutne maksimum küündib 22 soojakraadini, on sellised suve meenutavad ilmad pigem haruldased. Teiselt poolt küünib ka mõõdetud miinimum päris madalale, ümmardatult -19 kraadini. Selline olukord vastab juba korralikule talvele. Õnneks on ka sellised äärmused haruldased. Siiski võib oktoobris lund sadada juba kuu algusest peale. Enamasti valitsevad oktoobrikuudel siiski sagedased vihmaperioodid, selgemad ilmad toovad kaasa öiseid miinuskraade. Edasises jutus eeldame selget ilma. [...]

Vee jäljed Marsil

Marsil vett otsimas

Alar Puss | 30.09.2015

Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on paljude rahvaste mütoloogia pannud Marsi “paha poisi” rolli: temaga on seostatud hüpoteetilisi tulnukaid, kes Maa ja selle asukate suhtes on vaenulikult meelestatud.
Umbes 400 aasta eest võeti Maal kasutusele teleskoobid ja teadaolevalt esimene astronoom, kes kasutas teleskoopi sihtotstarbeliselt, oli Galileo Galilei, kes vaatas Kuud, avastas Jupiteri kaaslasi ja lahutas Linnutee tähtedeks. Marsi kohta ei suutnud Galilei siiski palju midagi uut avastada.
[...]

Kolm kuuvarjutust korraga

Jaak Jaaniste | 19.09.2015

28. septembri hommikutundidel leiab aset täielik kuuvarjutus. See pole küll üliharuldane nähtus, kuid soovitame end siiski valmis panna: lähemate aastate jooksul me oma kodus täielikku varjutust ei näe. 2016. aastal näeme vaid poolvarjulist kuuvarjutust, 2017. a osalist kuuvarjutust ja alles 2018. a suvel tuleb järgmine täielik kuuvarjutus. [...]

Septembritaevas 2015

Alar Puss | 18.09.2015

[...]

Augustitaevas 2015

Alar Puss | 17.08.2015

[...]

Juulitaevas 2015

Alar Puss | 21.07.2015

[...]

Juunitaevas 2015

Alar Puss | 03.06.2015

[...]

Maitaevas 2015

Alar Puss | 12.05.2015

[...]

Aprillitaevas 2015

Alar Puss | 09.04.2015

Saabunud on aprillikuu, rahvakalendri järgi jürikuu. Päevad on juba pikemad kui ööd, samas keskmine temperatuur on aprillis lähedane oktoobri omaga, kuna aastaajad vahetuvad „inertsiga“. Teisisõnu, külma ja sooja poolaasta vaheldumine hilineb päris tuntavalt võrreldes Päikese kõrguse aastase muutumisega. Põhjus on maapinna, atmosfääri ja eriti ookeani temperatuuri aeglases muutlikkuses.
[...]