Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None
aprilli õhtutaevas

Aprillitaevas 2016

Alar Puss | 04.04.2016

Aprill on tuntud kui jürikuu, sama palju ka naljakuuna. Nalja võib väheste kogemustega vaatlejale teha ka öine tähistaevas.
[...]

Õhtutaevas märtsis 2016

Märtsitaevas 2016

Alar Puss | 02.03.2016

Kätte on jõudnud märtsikuu. Märts on teatavasti kuu, mis kuulutab kevade saabumist. Astronoomiline kevade algus on seekord 20. märtsil kell 6.30. Sel momendil asub Päike täpselt Maa ekvaatori kohal. Kevade alguspäeva nimetatakse ka võrdpäevsuse päevaks (nagu ka sügise algust septembris). Põhjus on selles, et just siis on paaril ööpäeval kogu maakeral päev ja öö ühepikkused, 12 tundi. Põhjapoolusel ning lõunapoolusel on Päike 20. märtsil parajasti horisondil: põhjapoolusel on Päike tõusmas, kuulutades 6 kuud kestva polaarpäeva algust, lõunapoolusel aga algab polaaröö. [...]

Veebruaritaevas

Jaak Jaaniste | 01.02.2016

Veebruar on küünlakuu, seda näitavad ka tähed. Õhtul õue minnes jääb pea kohale heledate tähtede rühm, mida vanad eestlased Küünlapäeva tähtedeks nimetasid. See on Perseuse tähtkuju, mis taevakirjeldustes enamasti kahe silma vahele jäetakse. On ju tema ümber palju huvitavamaid objekte, nagu Sõel (jääb Perseusest otse lõunasse), hele Jõulutäht Kapella (idakaares) ning Andromeeda koos oma kuulsa udukoguga (läänesuunas).

Aga ka Perseus on üsna mitmes mõttes huvi pakkuv tähtkuju. Me ei räägi siin augustikuu perseiididest, küll aga tähtedest ja täheparvedest. Tema heleduselt teine täht Algol, mis Araabia keeles saatanat pidavat tähendama, on ainus tavavaatlejale kättesaadav muutlik täht. See üsna hele teise suurusjärgu täht kaob iga kolme päeva tagant taevast, kuna teda varjutab tunduvalt tuhmim kaaslane. Varjutus kestab kokku 7 tundi, mille vältel täht algul tuhmub (heledus väheneb umbes kolm korda) ja seejärel kasvab uuesti endise heleduseni. Veebruarikuus on sobivad varjutused 4.02 (miinimum kl 23.42), 7.02 (20.31), 10.02 (17.20) ja uuesti kuu lõpus: 22.02 (5:36), 24.02 (01:26) ning 27.02 (22.15). Kui ilm lubab, vaadake – et kas märkate muutust.

Algol pole ainus tähelepanuväärne objekt. Üsna tähtkuju põhjapiiril, „peaaegu Kassiopeias“ võib pimedail öödel näha heledat piklikku valguslaiku. Binokliga vaadates näeme, et tegu on kahe üsnagi tiheda täheparvega. See kaksik-hajusparv on ainus omataoline ja pakub suurt huvi tähesüsteemide uurijatele.

perseus

Kangelane Perseus, printsess Andromeeda päästja

Et käes on sügav talv, leiame õhtutaevast nii Talvekuusnurga kui kõik ülejäänud „talvised“ tähtkujud (vt näit detsembrikuu taevaülevaadet). Planeete me õhtutaevast ei leia, küll aga tasub vaadata kuusirbi kasvamist alates 10. veebruarist kuni täiskuuni 22. veebruaril. Õhtune Kuu käib juba kõrgelt ja teleskoobiomanikel tasub torud valmis panna.

Esimesena planeetidest ilmub taevasse Jupiter, tõustes juba kella 9 paiku õhtul. Jupiter asub Lõvi tähtkujus ja on veebruaritaeva kõige silmapaistvam objekt.
Hommiku poole läheb asi huvitavamaks, planeete tuleb juurde. Kagutaevasse ilmub Marss; planeet asub Kaalude tähtkujus ja tõuseb kella kolme paiku öösel. Marss läheneb jõudsalt vastasseisule (toimub 22. mail) ja on juba üsna hele. Selle punaka tähe võistlemist Skorpioni tähtkuju Antaaresega (kr. anti-Ares, tõlkes Arese vastane) tasub jälgida ka järgnevatel kuudel.

Hommikul kella 5 paiku kerkib kagutaevasse järgmine planeet Saturn. Tema on praegu „madalseisus“, 20 kraadi ekvaatorist lõuna pool Amburi tähtkujus. Noh, rõnga näevad teleskoobiomanikud ikka ära.
Pärast kella seitset hommikul, kui koiduvalgus tähed kustutab, võib madalalt kagutaevast leida ka Veenuse. See planeet on piisavalt hele, et olla nähtav veel pärast päikesetõusu. Tema tuhmim naaber Merkuur on samuti „näha“ ja asub Veenusele üsna lähedal, umbkaudu 5 kraadi ida pool. Võib-olla saab talle binokliga isegi pihta …

Kui aga seisab ees lõunamaa-reis, tasuks seal mõnel hommikul kindlasti välja minna – näha on kõik viis klassikalist planeeti, alates Merkuurist idakaares kuni Jupiterini läänetaevas. Ja Kuu seal kusagil vahepeal.

Ah-jaa – kui juba vaatamiseks läks, loeme üle ka hommikused tähtkujud. Suvekolmnurk (Veega, Deeneb, Altair) on juba kõrgel, nende alt leiame aga tähtkujud, mis õhtustele taevavaatajatele meie laiuskraadil kättesaamatud. Madalal lõunataevas paistavad Amburi ja Skorpioni põhjapoolsed otsad, nende kohal laiutab Maokandja, „Sodiaagi kolmeteistkümnes tähtkuju“. Leidke üles ka madu, mida kantakse – see on kogu taeva ainus kaheosaline tähtkuju. Oli ju Maokandja arst, tema truud abilised Madu ja Skorpion pidid alati kättesaadavad olema. Nii lebabki Skorpion Maokandja jalge ees, veripunane süda Antaares silmapiiri kohal säramas. Muidugi on need tähtkujud näha ka märtsis ja aprillis, aga siis peate end mitu tundi varem üles ajama.

Selget taevast!

Detsembritaevas 2015

Alar Puss | 16.12.2015

Arvatavasti on veel paljudel meeles tänavuse detsembrikuu esimene ja tormine ning kõike muud kui talvne nädalavahetus. Kes aga (endiselt tormise) esmaspäeva, 7. detsembri hommikul kella 6 paiku kagupoolsest aknast välja vaatas, võis pilvede vahelt aeg-ajalt märgata vana Kuu sirpi, mille lähedal, Kuust vasakul ja pisut allpool, säras ülimalt hele täht.
Järgmisel, juba selgemal 8. detsembri hommikul, võis näha sama pilti, kuid sedapuhku asus “supertäht” Kuust paremal pool. See “hirmus hele” täht polnud tegelikult miski muu kui planeet Veenus, heledaim taevakeha Päikese ja Kuu järel. [...]

“Langevad” tähed ja “sabaga” tähed

Jaak Jaaniste | 10.12.2015

Saabumas on huvitav nädal – kui taevaisa ilma annab, tasub taevasse vaadata. Näha võib nii meteoore kui ka komeeti. [...]

Novembritaevas 2015

Alar Puss | 05.11.2015

Nüüd oleme jõudnud novembrisse ehk talvekuusse. Kuigi nimetus on lumine ja külm, tuleb novembrikuistesse talveilmadesse enamasti suhtuda kui ajutistesse nähtustesse. Siinkirjutaja meenutab, et kogu meelesoleva aegrea jooksul, alates 1980-ndate algusest, on novembris alanud talv ja sadanud lumi püsinud kevadeni vaid 1981. aastal, 2010. aastal ning ka 2012. aastal.
Kui arvestada vaid külmakraade, võib päristalve tulekuks lugeda ka 2002. aasta 29. novembrit, kuid esimesed lumehelbed jõudsid kohale 2. detsembriks.
1981/82 talv on meelde jäänud sagedaste lörtsiseguste lumesadudega, nii et sageli jäid sõidukid lumme kinni. Järgmine kestma jäänud novembritalv saabus siis 2010. aasta novembri viimasel kolmandikul ja seda kohe korraliku külmaga, vähehaaval tuli ka lund. Edaspidistel kuudel tuli nii külma, sula lund kui vihmagi, kuid lumikate püsis aprilli alguseni. Aprillis võis vana lund leida ka 1982. aastal. 2012. aasta novembri viimastel päevadel tulid samuti talveilmad, mis, kui pühadeaegne sula maha arvata, kestsid aprillini. [...]

Oktoobritaevas 2015

Alar Puss | 07.10.2015

Oleme jõudnud oktoobrikuusse, mis on rahvakalendris tuntud viinakuuna. Ilm on oktoobris tüüpiliselt sügisene, olgu see siis kuiv või sajune. Kuigi kuu absoluutne maksimum küündib 22 soojakraadini, on sellised suve meenutavad ilmad pigem haruldased. Teiselt poolt küünib ka mõõdetud miinimum päris madalale, ümmardatult -19 kraadini. Selline olukord vastab juba korralikule talvele. Õnneks on ka sellised äärmused haruldased. Siiski võib oktoobris lund sadada juba kuu algusest peale. Enamasti valitsevad oktoobrikuudel siiski sagedased vihmaperioodid, selgemad ilmad toovad kaasa öiseid miinuskraade. Edasises jutus eeldame selget ilma. [...]

Vee jäljed Marsil

Marsil vett otsimas

Alar Puss | 30.09.2015

Planeet Marss on olnud Maa-asukate hoolika uurimise all juba kaugetest aegadest. Sest see planeet oma oranzikas-punase tooniga on ikka köitnud vaatajate meeli. Kuna punane värv on ka vere värv, siis on paljude rahvaste mütoloogia pannud Marsi “paha poisi” rolli: temaga on seostatud hüpoteetilisi tulnukaid, kes Maa ja selle asukate suhtes on vaenulikult meelestatud.
Umbes 400 aasta eest võeti Maal kasutusele teleskoobid ja teadaolevalt esimene astronoom, kes kasutas teleskoopi sihtotstarbeliselt, oli Galileo Galilei, kes vaatas Kuud, avastas Jupiteri kaaslasi ja lahutas Linnutee tähtedeks. Marsi kohta ei suutnud Galilei siiski palju midagi uut avastada.
[...]

Kolm kuuvarjutust korraga

Jaak Jaaniste | 19.09.2015

28. septembri hommikutundidel leiab aset täielik kuuvarjutus. See pole küll üliharuldane nähtus, kuid soovitame end siiski valmis panna: lähemate aastate jooksul me oma kodus täielikku varjutust ei näe. 2016. aastal näeme vaid poolvarjulist kuuvarjutust, 2017. a osalist kuuvarjutust ja alles 2018. a suvel tuleb järgmine täielik kuuvarjutus. [...]

Septembritaevas 2015

Alar Puss | 18.09.2015

[...]