Varasemas teadusuudises (Teadusuudis nr. 6, 1. detsembrist 2009) kirjutasime sellest, et Tartu Observatooriumi teadlased E. Tempel, A. Tamm ja P. Tenjes uurisid, kuidas paistaks meie naabergalaktika Andromeeda, kui seal poleks kosmilist tolmu. Koostatud mudel võimaldas küll taastada Andromeeda heledusjaotuse, kuid samuti sai selgeks, et tähesüsteemide detailseks analüüsiks ei ole vaatlusandmed piisavalt homogeensed. Seetõttu jätkasime koostöös T. Tuvikesega Andromeeda modelleerimist, kasutades selleks Sloani digitaalse taevaülevaate vaatlusi. [...]
Lühiülevaade 2011. aasta planeetide nähtavusestKülalisautorid | 05.01.2011 Planeetide aasta 2011 on ehk “soodsaim” Merkuurile: sedapuhku on ta vaadeldav aasta jooksul neljal perioodil, millest kolm jäävad hommikutundidele: jaanuari algul, septembri algul ja detsembri lõpul on Merkuur “broneeritud” varastele ärkajatele, olles leitav koidukuma taustal. Üks vaatlusperiood, märtsi teine pool, jääb siiski ka õhtuse ehataeva tarbeks. [...] Veel 4. jaanuari päikesevarjutusestKülalisautorid | 03.01.2011 Eestis on 4. jaanuaril 2011 nähtav suurefaasiline osaline päikesevarjutus. Varjutuse algus on Tartus (ligikaudu ka kogu Eestis) kell 9.29, maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab kuu 85 protsenti päikeseketta diameetrist ja 80 protsenti pindalast. Varjutus lõpeb kell 12.16. [...]
Osaline päikesevarjutus 4. jaanuaril 2011Külalisautorid | 29.12.2010 4. jaanuaril 2011. aastal toimub osaline päikesevarjutus. Varjutus algab kell 9.29 ja lõpeb kell 12.16. Varjutuse maksimaalse faasi ajal kell 10.51 katab Kuu umbes 85 protsenti Päikese näivast diameetrist. [...] Kust on pärit Universumi ehituskivid?Elmo Tempel | 17.12.2010 Meie koduplaneet Maa, mis on üks kaheksast planeedist Päikesesüsteemis, on ainult üks pisike osa meid ümbritsevast Universumist. Vaadates selgel ööl taevasse, näeme seal tuhandeid tähti, millest igaühe ümber võib tiirelda mitmeid planeete, ehk isegi selliseid nagu Maa. Kõik need tähed kokku, mida me öötaevas näha võime, moodustavad tegelikult ainult pisikese osa meie kodugalaktikast Linnuteest, mis ühtekokku koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Galaktikad, mis võivad olla meie Linnuteest nii väiksemad kui suuremad, ongi peamisteks Universumi ehituskivideks. [...]
Tähistaeva retk #2: Albireo ja Gamma AndromedaeTaavi Tuvikene | 28.11.2010 Sügisõhtutel on taevas korraga kaks heledat tähte, mis paistavad küll palja silmaga, kuid mille tõeline ilu avaldub alles väikese teleskoobiga vaadeldes. Mõlemad on suure värvikontrastiga kaksiktähed, koosnedes kollasest ja sinisest komponendist. Üht neist peetakse ilusaimaks kaksiktäheks terves tähistaevas. Daamid ja härrad, lubage tutvustada – Albireo ja Gamma Andromedae! [...]
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
