Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Esimene maandumine komeedil

Alar Puss | 14.11.2014

Mehitatud kosmoselennud pole seni Kuust kaugemale jõudnud. Ettevalmistamisel on inimese Marsi-külastus. Mehitamata kosmoselendude osas oleme palju kaugemale jõudnud.

Kui Pluuto välja arvata, on praeguseks ajaks Päikeseüsteemi suuremad ja raskemad liikmed kosmoseaparaatide poolt vähemalt ühel korral lähedalt üle vaadatud (Uraani ja Neptuuni külastas Vojager 2 vastavalt 1986. aasta jaanuaris ja 1989. aasta augustis). Päikesele (ja Maale) lähemaid planeete on uuritud juba mitmete aparaatide abil. Osad on neist mööda lennutatud, osad planeedi orbiidil tiirutanud/tiirutamas, samuti on teadusaparaate planeedi pinnale saadetud (eriti hea näide on Marss).
Peatselt lisandub loodetavasti lähedalt uuritud objektide hulka ka Pluuto, milleni 2015. aasta 14. juulil peaks jõudma esimene mehitamata kosmoseaparaat New Horizons. Loodetavasti saavad selgemaks nii Pluuto mõõtmed kui keemiline koostis.

Muidugi koosneb Päikesesüsteem mitte ainult planeetidest ja kääbusplaneetidest. Lisandub suurel arvul väikeplaneete ehk asteroide ning komeete. Asteroidid on Päikesesüsteemi tahked väikekehad, mis tiirlevd peamiselt Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel, enamasti on nende orbiidid ringilähedased. Leidub ka elliptilisel orbiidil liikuvaid asteroide, need võivad tulla Maale üsna lähedale. Komeedid liiguvad piklikul orbiidil, nende tuum on tahke moodustis, mis koosneb peamiselt jääst ja süsihappelumest, aga vähesel määral leidub seal raskestisulavaid mineraale, kosmilist tolmu. Enamik komeete pärineb Päikesesüsteemi välisosast, nn Öpiku-Oorti komeedipilvest. Päikesele lähenedes hakkab komeedi tuum aurustuma, tekib komeedi pea, siis saba. Seepärast nimetamegi meie komeete sabatäheks.

Mõne asteroidi pinnale on suudetud ka maandur saata (nt kosmoselaeva Hayabusa maandur asteroidil Itokawa). Seda on püütud teha ka mõnede komeetide puhul. Seni edutult, kuni jõudis kätte 12. november 2014. aastal. Siis maandus (“komeedindus?”) komeedil 67P/Churyumov-Gerasimenko Maalt saadetud kosmosejaama Rosetta poolt eraldatud maandur Philae.

Komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko ise avastati 20. septembril 1969. aastal, nimi sai komeedile avastajate järgi nagu ikka. Tegu on pigem väiksema komeediga, tuuma läbimõõt on keskmiselt umbes 4 km. Kuna komeedi tuum on kõike muud kui kerakujuline, on läbimõõt mõnes sihis muidugi märksa väiksemgi.

Antud komeet kuulub oma 6,5-aastase tiirlemisperioodiga ümber Päikese nn lühiperioodiliste komeetide hulka. Periheelis on komeedi kaugus Päikesest 1.2 astronoomilist ühikut, afeelis 5.7 astronoomilist ühikut. Teisisõnu ulatub 67P/Churyumov-Gerasimenko periheelis Maa orbiidi lähedale, afeelis jääb Jupiteri orbiidist veidi tahapoole. Nagu lühiperioodilistele komeetidele tavaline, paikneb ka antud komeet nn sodiaagivöös, orbiidi kaldenurk ekliptika tasandiga on 7 kraadi.
Peale avastamist on komeet 67P/Churyumov-Gerasimenko käinud 7 korda periheelis, aastail 1969, 1976, 1982, 1989, 1996, 2002 ja 2009. Silmatorkavaks sabatäheks pole see pisike komeedike kunagi saanud, ka viimati, 2009. aastal oli maksimaalne näiv visuaalne heledus aprilli algul 9.5 tähesuuruse ringis. Maksimaalne heledus on sellel komeedil teadaolevalt küündinud umbes 9. tähesuuruse kanti 1982. aasta detsembris.

Kosmoselaev Rosetta startis Maalt ligikaudu 10 aasta eest, 2004. aastal. 2014. aasta augustis jõudis Rosetta komeedini, hakkas selle ümber tiirutama ja valmistama ette maanduri saatmist.

Detailsemalt toimus Rosetta teekond järgmiselt. Start anti 2. märtsil 2004. aastal. Esialgu tegi Rosetta koos Maaga (veidi väljavenitatumal orbiidil) tiiru ümber Päikese. 4. märtsil 2005. aastal möödus Rosetta uuesti Maast ja liikus lisandunud gravitatsioonienergia abil Marsi orbiidi lähedale, möödudes Marsist 25. veebruaril 2007. aastal. Nüüd liikus kosmoselaev uuesti Maa orbiidi suunas ja möödus teist korda Maast 13. novembril 2007. aastal. Saadud uue gravitatsioonilise energiaportsioni arvel liikus Rosetta nüüd juba Marsi orbiidist rohkem eemale, möödudes 5. septembril 2008. aastal asteroidist Steins ning hakkas hiljem uuesti Maale lähenema. Vahepeal, 28. veebruaril 2009, liikus ligikaudu teiselt poolt Päikest läbi periheeli ka sihtpunktiks olev komeet ise. Kolmas kord ammutada Maa gravitatsioonienrgiat oli Rosetta järjekordsel Maast möödumisel 13. novembril 2009. aastal. Järgnevalt võttis Rosetta juba suuna komeedi orbiidile ja komeedile endale. Vahepeal, 10. juulil, toimus möödalend asteroidist Lutetia. 2014. aasta augustis jõudis kosmoselaev Rosetta komeedini 67P/Churyumov-Gerasimenko. Algas komeedi üldine kaardistamine ja maandumispaiga otsimine.

12. novembril 2014. aastal toimuski ajalooline maandumine komeedil. Siiski ei kujunenud maandumine päris ilma tõrgeteta. Philae põrkus väljavalitud asukohast veidi eemale, kuid jäi seejärel siiski komeedile paigale.

Maanduri abiga saame loodetavasti täpsemat teavet antud komeedi ja üldse komeetide kohta, sest seda tüüpi objektid on pärit Päikesesüsteemi algusaegadest. Missiooni teeb erakordseks asjaolu, et esimest korda on võimalus saada ülevaade komeedi tuumast ja peast otse kohapeal olles.

Maandur Philae suurust võib võrrelda pesumasina suurusega ja ta kaalub 100 kilo. Lisame loetelu põhilistest seadmetest maanduril Philae.
Võib-olla huvitavaim on puurilaadne seade SD2, mis võtab pinnaseprooove ja viib need üle kaasasolevatesse uurimisseadmetesse PTOLEMY, CIVA ja COSAC. Need määravad komeedi koosseisu kuuluvad keemilised elemendid, uurivad keemiliste elementide erinevate isotoopide olemasolu, kasutades muuhulgas ka analüüsi infrapunakiirguses. Veel on maanduril olemas, komeedi pinna uurimiseks mõeldud alfaoskeste röntgenspektromeeter APXS, panoraamfotode registreerija ROLIS ning pinnase elektrilise ja akustilise monitooringu seadmed SESAME ja CASSE. Seadme CONSERT abil püütakse raadiolainetega sonderida komeedi tuuma, tuuma magnetvälja uurimiseks on kasutusel aparaat ROMAP.

Missiooni lõpuks on eeldatud 2015. aasta lõppu. Niikauaks on plaanitud Rosetta püsimist komeedi orbiidil ja Philae töökestvust. Kui kaua maandur komeedil tegelikult vastu peab ja kui palju andmeid see aparaat Maale saadab, ning kui kaua Rosetta kosmoselaev komeedi juures tõrgeteta töötab, sellele annab vastuse aeg.
Enne missiooni eeldatud lõppu, augustis 2015, läbib komeet koos “külalistega” ka periheeli. Kui kõik läheb edukalt, saame otseselt mõõta ka komeedi aktiivsuse kasvu periheelist läbiminekul.

Märksõnad: ,