Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Rosetta missioon ärkab unest

Kadri Tinn | 14.01.2014

Rosetta missioon on Euroopa Kosmoseagentuuri (inglise keeles European Space Agency – ESA) komeedi-uurimise missioon, mis startis 2004. aasta märtsis ja jõuab oma sihtmärgi – perioodilise komeedi 67/P Churyumov – Gerasimenko lähedusse selle aasta (2014) mais.


Missiooni eesmärk.
Rosetta on üks ESA „nurgakivi“ missioone, mis sai heakskiidu 2000. aastal ühe osana Horizons teadusprogrammis. Rosetta missiooni eesmärgiks on saata automaatjaam komeedini, jääda selle ümber tiirlema ja saata komeedi pinnale sond, mille abil on kahe aasta vältel võimalik uurida komeedi tuuma ja sealseid tingimusi.

http://www.esa.int/spaceinimages/Images/2013/12/Rosetta_and_Philae_at_comet6

Kunstniku nägemus Rosettast ja Philaest komeedi juures. Pilt: ESA–J. Huart, 2013 (http://www.esa.int/spaceinimages/Images/2013/12/Rosetta_and_Philae_at_comet6)

Rosetta tee komeedini.
Komeet 67/P Churyumov – Gerasimenko afeel (orbiidi kaugeim punkt Päikesest) on 5,7 aü kaugusel ja periheel 1,2 aü. Selleks, et Rosetta saaks uurida komeeti sel ajal, kui see läheneb Päikesele, on Rosettal vaja komeedi juurde jõuda siis, kui komeet on alles Päikesest kaugel. Praeguseks on Rosetta teinud mitu tiiru ümber Päikese ja kasutanud mitme planeedi gravitatsioonivälja, et saada vajalik tõuge nii pikaks teekonnaks. Pikal teekonnal lülitati paljud automaatjaama süsteemid välja, et see kasutaks võimalikult vähe energiat ja minimaliseeriks kulusid. Kuna automaatjaam aga läheneb jõudsalt komeedile, siis 20. jaanuaril lülitatakse süsteemid uuesti tööle ja äratatakse Rosetta üles.

Rosetta ehitus, süsteemid ja instrumendid.
Rosetta automaatjaam on risttahukas mõõtmetega 2.8 X 2.1 X 2.0 meetrit ja massiga 2900 kg, millest teadusinstrumendid on 165 kg. Komeedil maanduv sond nimega Philae kaalub 100 kg.
Automaatjaama pardal on 11 teadusinstrumentide komplekti, mille hulgas on näiteks seadmed komeedi tolmu analüüsimiseks ning spektromeeter komeedi kaardistamiseks nähtavas ja infrapunavalguses. Nende instrumentide ehitamisse ja töösse panustasid paljud teadusasutused üle kogu Euroopa ja Ameerika Ühendriikide.
Komeedil maanduval sondil on 10 erinevat teadusriista, mis on kõik pärit Euroopa konsortsiumi teadlastelt, mida juhib Saksa kosmosekeskus (DLR). Konsortsiumi liikmete seas on näiteks ESA, CNES (Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus) ja erinevad instituudid Austriast, Soomest, Ungarist ja mujalt. Sondi teadusprogrammis on erinevad eksperimendid komeedi pinna koostise ja keskkonna uurimiseks.

Miks just komeet 67/P Churyumov – Gerasimenko?
Algselt oli Rosetta sihtmärgiks planeeritud komeet 46P/Wirtanen. See on lühikese perioodiga komeet, mis teeb ühe tiiru ümber Päikese 5,4 aastaga ja on läbimõõduga 1,2 km. 2003. aasta jaanuarisse planeeritud start jäi aga ära, kuna Ariane kanderaketiga oli probleeme. Edasilükkunud missioonile tuli teadlastel leida teine siht, milleks valiti 67/P Churyumov – Gerasimenko, samuti lühikese perioodiga komeet, läbimõõduga 4 km.

Erinevused võrreldes varasemate missioonidega.
Komeete uurivaid automaatjaamu on olnud mitmeid, näiteks NASA missioon Stardust. Selle eesmärgiks oli komeedi Wild 2 koomast tolmuproovide võtmine, samuti kosmilise tolmu proovide võtmine ja nende toimetamine Maale analüüsimiseks. On olnud mitmeid teisi sarnase eesmärgiga automaatjaamu, nagu näiteks Giotto missioon ja Deep Impact. Rosetta missioon on aga esimene, mis jätab automaatjaama komeedi ümber tiirlema ja loodab pehmelt maandada sondi komeedi tuumale.

Rosetta ja Philae nimed.
Rosetta missioon on nime saanud 1799. aastal avastatud Rosetta kivi järgi. See kivi andis võtme mõistmaks vana-Egiptuse kultuuri, kuna kivile oli jäädvustatud tekst vana-kreeka keeles ja ka vana-egiptuse keeles.
Sond Philae on nime saanud saare järgi Niiluse jões, kust avastati obelisk, mille kahekeelne tekst aitas Rosetta kivi dešifreerida.
Ja just nii nagu Rosetta kivi avas tee iidse tsivilisatsioonini, annab Rosetta missioon meile uusi teadmisi kõige vanematest objektidest Päikesesüsteemis – komeetidest, mis tekkisid 4,6 miljardit aastat tagasi, kui planeedid polnud veel moodustunud.

Allikad
http://en.wikipedia.org/wiki/Churyumov-Gerasimenko
http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/Rosetta

Märksõnad: ,