Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

„Kustunud“ galaktikad ei olegi nii „kustunud“

Liis Reisberg | 17.06.2011

Põhinedes kosmoseteleskoop Hubble vaatlustele leidsid teadlased, et elliptilises gallaktikas M105, kus teadaolevalt ei toimu enam uute tähtede teket, toimub siiski mõningane täheteke. Uute andmete kohaselt tekib galaktikas M105 iga 10000 aasta jooksul üks uus Päikese sarnane täht.

Üksikud noored tähed ja täheparved „kustunud“ elliptilises gallaktikas M105 leiti kosmoseteleskoop Hubble laia vaatevälja kaamera (Wide Field Camera 3 – WFC3). Leitud tähe tekkepiirkonnad on ootamatud vanas „kustunud“ galaktikas.

Michigani ülikooli teadlased uurisid vanu elliptilisi galaktikaid ja oma imestuseks avastasid, et seal endiselt veel tekib uusi tähti. Tulemused annavad uut infot selle kohta, kuidas galaktikad aja jooksul arenevad.

Kasutates Hubble andmeid nägid Alyson Ford ja astronoomia professor Joel Bregman üksikuid noori tähti ja täheparvesid neljas galaktikas, mis on umbes 40 miljoni valgusaasta kaugusel.

„Teadlased arvasid, et need olid „kustunud“ galaktikad, kus täheteke oli juba ammu lõppenud“ kommenteeris Ford. „Kuid me näitasime, et nad on endiselt aktiivsed ja vähesel määral toodavad uusi tähti“.

Galaktikad jagunevad üldiselt kaheks: spiraalgalaktikad nagu meie Linnutee ja elliptilised galaktikad. Spiraalgalaktikates asuvad tähed peamiselt kettas, mis lisaks tähtedele koosneb külmast ja tihedast gaasist, millest uued tähed tekivad ligikaudse kiirusega üks Päikese sarnane täht aastas.

Elliptilistes galaktikates on aga peaaegu kõik tähed miljardeid aastaid vanad. Need galaktikad sisaldavad tähti, mis liiguvad igas suunas ja seal leidub külma gaasi vähe või üldse mitte ning seega ei ole seni tähe tekkest teadlikud oldud.

„Astronoomid on eelnevalt uurinud tähe teket vaadeldes kogu elliptilisest galaktikast kiirguvat valgust korraga, sest tavaliselt me ei näe üksikuid tähti“ ütles Ford. „Meie trikk seisneb aga Hubble Kosmose Teleskoobiga tundlike ultravioletses spektripiirkonnas piltide tegemises, mis lubab meil üksikuid tähti näha“.

Uudne meetod võimaldas astronoomidel vaadelda täheteket, isegi kui selle kiiruseks on ainult 10 000 aasta jooksul üks uus Päikese sarnane täht.

Linnutee galaktikas tekivad tähed tavaliselt gruppides, mis koosneb sadadest tuhandetest tähtedest. Elliptilises galaktikas on tingimused aga veidi teistsugused, sest seal puudub külma gaasi, millest tähed saaksid tekkida

„Alguses tekitasid mõndadel piltidel olevad objektid meis segadust, kuni hetkeni mil me mõistsime, et tegu peab olema tähe parvedega, nii et enamus tähe teket toimub gruppides“, ütles Ford.

Meeskonna läbimurre tuli, kui nad vaatlesid galaktikat Messier 105 (M105), mis on normaale elliptiline galaktika ja asub 34 valgusaasta kaugusel Lõvi tähtkujus. Kuigi eelnavalt ei olnud mingisuguseid viiteid, et galaktikas M105 toimuks täheteket, nägid Ford ja Bregman paari piirkonda, kus võis täheteke toimuda. Nad nägid väga siniseid tähti, mille massiks üksiku tähe korral oleks 10 kuni 20 Päikese massi.

Nad nägid ka objekte, mis ei olnud piisavalt „sininsed“, et olla üksikud tähed, kuid selle asemel olid need parved, mis koosnevad paljudest tähtedest. Kui neid parvesid arvesse võtta, siis tekib galaktikas M105 tähti keskmise kiirusega üks Päikese sarnane täht iga 10000 aasta jooksul. Ford ja Bregman lisasid: „see ei ole lihtsalt hetkeline täheteke vaid pidev protsess“.

Need avastused tõstatavad uusi müsteeriume nagu tähetekke gaasi päritolu.

„Me oleme uue põneva ja aegajalt ka segase uurimisharu alguses“, ütles Bregman. „Me loodame seda avastust jätkata uute vaatlustega, mis annavad meile parema ülevaate tähetekke protsessidest nendes „kustunud“ galaktikates“.

Märksõnad: