Mida võib näha? (20. detsember 2007 – 6. jaanuar 2008).Jaak Jaaniste | 22.12.2007 22. detsembri hommikul algas talv, oleks kena, kui lumi ka varsti maha sajaks… Ehk jõuavad meile ka talvised selged ööd. 1. Geminiidid. Geminiidid on nüüd minevik, ehkki üksikuid võib veel praegugi taevas kohata. Aga öö vastu 15. detsembrit oli tõesti selge, ja kahe tunniga lugesin Jõgevamaal Raigastveres kokku 51 meteoori, millest 43 klassifitseerisin geminiidideks. Nende hulgas oli ka kolm heledat, 0 kuni -1 tähesuurusega ja ilusa pika sabaga lendtähte.
 Komeet Holmes. Säriaeg 5 min. 2. Holmes’i komeet on Spaceweather’i lehelt maha võetud, aga muidu täitsa alles. Geminiidide ööl võtsin ta oma vaatevälja keskele. Fotoaparaadiks oli vana teeneline Zenit. Geminiididele pihta ei saanud, aga komeet jäi ilusasti pildile. 3. Kui aktiivne on Päike? “Rühm 978″ kadus 18. detsembril Päikese serva taha. Kui ta suudab end 4. Kuu katab Marsi. Marss oli Maale lähimas punktis 18. detsembril, vastasseisu jõuab ta 24. detsembril ja on praeguse öötaeva kõige heledam objekt. Aga jõululaupäeva hommikul ootab meid ees veel üks väga haruldane sündmus: täisfaasis Kuu katab vastasseisu jõudva Marsi. Varjutus – või täpsemalt kattumine – leiab aset varahommikul, kella poole kuue paiku. Kuu läheneb Marsile paremalt (läänekaarest) ja peaks jõudma Marsini kell 5.35. Varjutus kestab veidi üle poole tunni. Kui käepärast on teleskoop, saab hinnata ka aega, mis kulub Kuu serval üle planeedi ketta minekuks.  Peitepilt. Otsi üles Sõel, komeet ja üksik geminiid. Foto tehtud Tartus 14. detsembri 2007. Foto: Andres Kuperjanov. Jälgige Marsivalvet http://elvis.rowan.edu/marswatch/images.php 5. Saladuslik meteoorivool – kvadrantiidid. Kel geminiidid nägemata jäid, siis annab ehk loodus veel ühe võimaluse. Viimastel aastatel üha ägedamaks muutuv kvadrantiidide vool jõuab maksimumi 4.jaanuari hommikuks. Miks saladuslik? Ja miks kvadrantiidid? Kui teised tähtsamad voolud on ammu tuntud, siis kvadrantiididega hakati tõsisemalt tegelema alles kümmekond aastat tagasi. Vool ise oli tuntud juba 19. sajandi alguses; parim aasta oli 1864, kus vaatlejad hindasid tunniarvu 60 lähedale. 20. sajandil on vool olnud üsna ebastabiilne, 20 meteoorist tunnis kuni 200-ni aastal 1909. Meteoorid on paraku nõrgavõitu, suhteliselt aeglased (41 km/s) ja nende nägemiseks peab taevas võimalikult pime olema.Sel korral on tingimused head, kuna vanakuu sirp tõuseb alles kell 5 hommikul ja liigub üsna madalal. Aga kvadrantiidideks nimetatakse neid selle pärast, et avastajad leidsid tolleaegsete kaartide järgi tema radiandi olevat Kvadrandi tähtkujus. Paraku juhtus nii,et tähtkujude ametlikust nimekirjast jäi Kvadrant välja. Nii asubki see punkt, kust tulevad meteoorid, Suure Vankri, Veomehe, Lohe ja Herkulese piirimail. Huvitav on, et voolu emakomeet 2003 EH1 avastati alles neli aastat tagasi. Orbiiti uurinud astronoomid kahtlustavad, et selle voolu tekke põhjuseks on tegelikult suuremat sorti taevakeha purunemine 15. sajandi lõpuaastatel. Ehk kohtub Maa kunagi ka Holmesi komeedi jäänustega? Rohkem kvadrantiididest lugege artiklist aadressilhttp://science.nasa.gov/newhome/headlines/ast28dec98_1.htm seenno (registreerimata) kirjutas: 5. jaanuar 2008 – 0:07 Kvadrantiidid 2008: Sai vaadeldud neid Türil, IMO ennustatud maksimum pidi olema 8.40 meie ajas, seega juba valges, aga hommikupoole ööd ma neid tabada püüdsin. Nagu oletatud, kuni keskööni ei olnud märgata mingit meteooride hulga kasvu. Vaatasin paaril-kolmel korral 5-10 minutit aknast kella 18, 19 ja kesköö ajal, mitte ühtegi meteoori. Kell 5 hommikul vaatasin aknast 26 minutit edelasuunda, nägin selle aja sees 3 Kvadrantiidi ja 1 sporaadilist. Seda tundus ilmselgelt vähe, et õue külmetama minna (võrreldes Geminiididega detsembris). Kell 6.32 tõusin taas, nüüd juba hulga väiksema lootusega üldse korralikku meteoorivoolu näha. Aga 5.30 ja 6.30 vahel oli see pihta hakanud: aknast lugesin edelas ja läänes 6.32 ja 6.52 vahel 20 minutiga 11 meteoori, kõik Kvadrantiidid. Edasi paksu riietusega õue 13-kraadise külma ja idast juba koitma hakkava päeva kiuste. Kell 7.00 – 7.23 lugesin põhiliselt lõunas ja edelas, päris vaatlusaja lõpus juba loodes (seljaga koiduvalguse suunas) kokku 16 Kvadrandiidi. Õhtul viibisin veel 18.00 – 18.30 umbes õues üsna pimedas kohas ja oli jätkuvalt selge, aga 2 meteoori ainult, mõlemad küll voolust. Kokkuvõttes siis esimene kord mul Kvadrantiidide maksimumist kasvõi osaliselt osa saada (eelmine aasta Tartus nägin täiskuu ja linna valguse kiuste kahte heledamat ainult). Nägin kokku 32 voolumeteoori siis täna. Üldiselt mõõduka kiirusega nõrgad (paljud +4 ja +3 vähem juba +2 ja paar +1 tähesuurust) meteoorid. Mitte ühtegi jälge ei hakanud silma. Ja tõesti, nagu ka IMO oma väljaannetes kirjutab, tundub, et erinevalt Perseiididest ja Geminiididest väga terava lühikese, aga tugeva maksimumiga vool. Sest 3 tundi enne seda ennustatud maksimumi oli aktiivsus tõesti nõrga voolu tasemel alles ja 9 tundi pärast maksimumi sama asi. Märksõnad: meteoorid, tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
