Mida võib näha? (7. – 17. detsember 2007)

Jaak Jaaniste | 10.12.2007

Ehkki ilmad pole suuremad asjad, ükskord läheb selgeks niikuinii. Ja see juhtub kindlasti ootamatult, seepärast oleks hea ette teada, mida vaadata võiks.

1. Geminiidid.

Geminiidide meteoorivool on kahtlemata selle nädala staar. Viimastel aastatel pidevalt kõige aktiivsema meteoorivoolu nime hoidnud tähesadu tõotab seegi kord huvitavat vaatemängu. Kui vaid ilm lubab.

Geminiidide vool on aktiivne 7 – 17 detsembrini, maksimumi ajaks pakub Rahvusvaheline meteooriorganisatsioon 14. detsembril kl. 16.45 UT, veaga +/- 2,3 tundi. Meie talveaeg on kaks tundi sellest ees, järelikult langeb maksimum – kuni 120 meteoori tunnis – parimale õhtusele ajale, kella poole viiest kuni kella üheksani õhtul. Päike loojub sel päeval kell 16.30, aga rohkem nihutab vaatluse algust radiandi tõus: radiant, mis sel ajal on Kaksikute tähtkuju heledaima tähe Kastori lähedal, tõuseb kohe pärast Päikese loojumist ning jõuab vaatluskõlbuliku 20 kraadini parasjagu kella seitsmeks. Et tunniarv sõltub kõrgusest siinusfunktsiooni järgi, vastab 20 kraadile kolmandik võimalikust ehk 40 meteoori tunnis.

Teine asi, mis mõjutab langevate tähtede sagedust, on taeva heledus. “40″ oleks see juhul, kui taevas on kottpime – nii et näha on tähed kuni kuuenda suurusjärguni. Ja ehkki Kuud taevas pole, jääb meil piiriks tõenäoliselt viies tähesuurus. See vähendab näha olevate meteooride arvu veel 2,6 korda, järgi jääb vaid 15 – ehk üks langev täht iga nelja minuti kohta.

Hea on see, et geminiidide maksimum on üsna lauge, ja veel 8 tundi pärast maksimumi on tunniarv 90 kandis. Samal ajal kerkib Kastor järjest kõrgemale ning koos sellega kasvab ka näha olevate lendtähtede suhteline hulk. Kell 11 õhtul on radiandi kõrgus 50 kraadi ja kuigi tunniarv seniidis on langenud sajani, on nüüd näha neist 77 protsenti; kella kaheks öösel kahaneb tunniarv 90-ni, aga siinus radiandi kõrgusest (63 kraadi) on nüüd 0,9 – näha on 81 meteoori tunnis. Kui jagada 2,6-ga, jääb 31 meteoori tunnis ehk poole rohkem, kui õhtusel ajal. Nii et välja tasub minna peaaegu suvalisel kellajal.

Geminiidid on suhteliselt aeglased – nende kiirus atmosfääri tungimisel on “ainult” 35 km/s. Nii kestab nende lend üle taeva poole kauem kui näiteks perseiididel. Veel eristab neid kollakam värvus. Ei pea olema asjatundja, et märgata nende lendtähtede erinevust – geminiidid on efektsemad.

Ja nagu ikka meteoori vaatluste puhul: vaadelda tasub ka sellele kuupäevale eelnevatel ning paaril järgneval ööl.

2. Päike taas aktiivne?

Augustikuust rahulikuna püsinud Päike on hakanud uuesti aktiivsust koguma: 6. detsembril selle servale ilmunud “laik 978″ on kasvanud üsnagi märkimisväärseks laikude rühmaks. Et Päike on juba mitu kuud üsna vaikne (oktoobris nähti temal kokku vaid nelja laiku), on suure laikude grupi ilmumine omaette vaatamisväärsus. Päike pöörleb aeglaselt ja nii jääb “rühm 978″ meie poole pööratuks vähemalt selle nädala lõpuni.
Kas on tegu ühekordse nähtusega või ennustab see uue aktiivsuse perioodi algust, näitab tulevik.

3. Holmes’i komeet endiselt hele, aga peaaegu nähtamatu.

Oktoobrikomeet P17/Holmes on palja silmaga vaatamiseks juba peaaegu kättesaamatu. Sel kuuvalguseta nädalal võib teda mõnes pimedama taevaga kohas veel üritada leida, aga parem oleks otsida valgusjõuline binokkel. Asub komeet praegu tähtkuju paremas servas ja on näha suure uduse laiguna. Kui teda üle hulga aja jälle nägin, siis ei saanud nagu arugi, on see pilv või udukogu. Alles siis, kui üks “päris-pilv” temast mööda ujus, jäin uskuma.

Tegelikult pole komeedi heledus eriti palju muutunud. Ega ei saagi muutuma, kuna kogu päikesekiirgust hajutav tolm on alles. Aga see helendus on laotunud väga suurele, kuuketast pindala poolest kolmekordselt ületavale taevaalale. Proovige, kas näete. Pildistada võib ka, aga mis välja tuleb, ei julge ennustada.

4. Marss on tegija!

Meie punast karva naabermaailm on juba heledaim täht õhtuses taevas, võrreldav kella 10 paiku tõusva Siiriusega. Aga Siirius on madalal, Marss seevastu lausa keset taevast. Ka nurkläbimõõt on pea maksimaalne (15,7″); tõuseb planeet kohe pärast Päikese loojumist. Teleskoop on mõtet üles panna pärast kella kaheksat. Vaadake ennekõike polaarmütse!

Vastasseisu jõuab Marss 24. detsembril. Marsivalve http://elvis.rowan.edu/marswatch/images.php juba tegutseb.

Märksõnad: tähistaevas