Tähistaevas oktoobris 2010

Helle Jaaniste | 30.09.2010

Oktoobris on meil ilmad väga heitlikud, ilmselt on oodata rohkem vihma kui päikest. Aga kõik õhtud-ööd ehk ikka pilves ei ole ja aeg-ajalt saame värskendada tutvust tähistaevaga.

Merkuur liigub oktoobris Neitsi tähtkujust Kaaludesse (26.10). Kuu alguses võib otsida teda enne päikesetõusu madalal idataevast. Planeet tõuseb 1. oktoobril tund ja 20 minutit enne Päikest, edasi nende tõusmised lähenevad ja varsti kaob planeet koiduvalgusesse (Merkuuri ühendus Päikesega on 17. oktoobril). Merkuuri heledus kuu alguses on -1.1 tähesuurust, ketta läbimõõt 5.3 kaaresekundit.

Veenus asub oktoobris Kaalude tähtkujus, 20. oktoobril läheb Neitsi tähtkujusse. Planeet loojub enne Päikest, see tähendab, et sel kuul pole planeet meil vaadeldav. Septembris soovitasime Veenust otsida päise päeva ajal, aga nüüd enam mitte – planeet on liikunud Päikesele palju lähemale (ühendus 29.oktoobril) ja liigub madalal. Tuleb oodata planeedi jõudmist hommikutaevasse.

Marss ei ole oktoobris vaadeldav. Asub 26. oktoobrini Kaalude tähtkujus, siis läheb Skorpionisse.

Jupiter läheb oktoobris Kalade tähtkujust Veevalaja tähtkujusse (15.10). Planeet on väga hele (heledus -2.7 tähesuurust) ja nähtav praktiliselt kogu öö. Kuu algul kulmineerub ta südaööl, lõpus pärast kella kümmet; planeet tõuseb umbes 28 kraadi kõrgusele.

Jupiteri vaatlused on alati huvitavad – tore on jälgida tema kaaslaste liikumist – varjutusi ja kattumisi. Ja planeedi sel kevadel kadunud vööt ei ole veel tagasi ilmunud. Oleks üsna põnev jälgida seekordset vöödi tagasitulekut, nii tuleks Jupiter üle vaadata igal selgel ööl.

Täiskuu on Jupiteri juures 20. oktoobril.

Saturn asub Neitsi tähtkujus, heledus on 0.9 tähesuurust, ketta läbimõõt 15.8 kaaresekundit. 30. septembril oli Saturn ühenduses Päikesega, nüüd hakkab ta tõusma enne Päikest. See tähendab, et rõngaga planeet ilmub meil hommikutaevasse. 1. oktoobril tõuseb Saturn praktiliselt päikesetõusul, 15. oktoobril 1 tund 20 minutit ja 30. oktoobril juba kolm tundi enne Päikest.

Kokkuvõtteks. Oktoobris on meil öötaevas vaid üks, aga väga hele palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter. Varased ärkajad võivad kuu esimestel päevadel väga madalal koidutaevas otsida Merkuuri ja kuu keskel palju nõrgemat “tähekest” – Saturni. 8. oktoobril on planeedid päikesetõusu ajal teineteisest vaid 0.7 kraadi kaugusel, kuid vaevalt meil nii selget silmapiiri on, et neid väga madalal heledas koidutaevas isegi binokli abil näeks.

Päike asub oktoobris Neitsi tähtkujus, 31.oktoobril kell 14.06 jõuab Kaalude tähtkujusse. Päikesemärkide järgi astub 23. oktoobril Kaalude märgist Skorpioni märki.
Päike käib üha madalamalt, 1. oktoobril tõuseb ta üle silmapiiri 28 kraadi, 31. oktoobril vaid 17.5 kraadi. Päev lüheneb 11.5 tunnilt (1.10) 9 tunnile (31.10), 31. oktoobril läheme üle talveajale.

Kuu faasid:

• viimane veerand 1. oktoobril kell 6.52
• noorkuu 7. oktoobril kell 21.44
• esimene veerand 15. oktoobril kell 0.27
• täiskuu 23. oktoobril kell 4.37, kulmineerub umbes 46 kraadi kõrgusel
• viimane veerand 30. oktoobril kell 15.46

Sel sügisel on taevas külaline, väike sabatäht – komeet Hartley 2 (103P). Kõige lähemal Maale on komeet 20. oktoobril, 0.12 astronoomilise ühiku (18 milj km) kaugusel. Hartley 2 avastati 1986. aastal, tegemist on perioodilise komeediga, periood on umbes 6.5 aastat. Eelmistel lähenemistel Maale pole komeet tähelepanu pälvinud – nõrku komeedikesi liigub taevas üsna tihti. Aga Hartley 2 on oma viimastel tiirudel Jupiteri mõjul orbiiti muutnud ning tuleb nüüd Päikesele palju lähemale, kui esialgu arvati. 28. oktoobril on komeet periheelis – 1.06 a.ü. kaugusel Päikesest.

Loomulikult on komeet siis ka palju heledam kui eelmistel külaskäikudel, arvatakse, et tema heledus jõuab 6 kuni 5 tähesuuruseni. See on palja silmaga nägemise piiri peal, head silmad hästi pimeda taeva korral näevad ära. Aga kindlasti on ta ilus binokliga vaadata. Hartley 2 tee läheb Kassiopeia alt Kapella suunas, seega peaks teda kerge leida olema. Iga päevaga muutub tema asukoht tähtede suhtes, komeet on binoklis udune laik, seepärast saab teda tähtedest eristada küll.

Ajakiri “Sky & Telescope” on koostanud otsimiskaardid: http://media.skyandtelescope.com/images/CometHartley2-bw.jpg. Need kaardid aitavad meil erinevatel kuupäevadel sabatähte leida.

Nagu näete, on neil kaartidel tähtkujude piirid ja veel igasuguseid numbreid-märke. Need tähistavad erinevaid süvataeva objekte – täheparvi, galaktikaid ja galaktikaparvi ja muud sarnast. Enamus neist on nähtav teleskoobiga, mõned ka binokliga. Aga näiteks nimi “Double Cluster” otsige küll üles – see on Perseuse tähtkujus asuv kaksikhajusparv, mis paistab heades tingimustes palja silmaga uduse laiguna, kuid binoklis on eriti ilus.

Kui tekib võimalus vaadelda ja on huvi süvataeva vastu, vaadake näiteks ajakirja “Sky & Telescope”
süvataeva vaatlusjuhendeid.

Oktoobri taevakaart on tehtud ikka kella kümne jaoks, kuigi pimedus saabub palju varem (Päike loojub kella kuue paiku) ja te võite sattuda ilusa tähistaeva alla näiteks kell kaheksa. Küllap leiate oma tuttavad tähtkujud üles ka siis. Tegelikult vastab 15.oktoobri kella kaheksane taevas eelmise kuu kaardile (15.09 kell 22.00), niimoodi me koduplaneet ümber Päikese tiirutab.

Alati proovime taeva paika panna kindlate orientiiride järgi, olgu see siis Sügiskolmnurk või Suur Vanker ja Kassiopeia. Siis on kergem hakata otsima võõramaid tähtkujusid. Seekordsel kaardil valmistab teile üllatuse ilmselt Suur Vanker. Et näidata, kui suur on see tähkuju – Ursa Majoris, Suur Karu, Great Bear, joonistasimegi siin karu välja. See loom on tehtud planetaariumiprogrammi StarCalc järgi, erinevatel tähekaartidel võite kohata vägagi erinevaid kriipsujukusid.

Sügisõhtute lõunataevas on üsna vesine – siin on Veevalaja, Kalad, Vaal, silmapiiril on osa Lõunakalast (ka peatäht Fomalhaut). Kaljukits oleks nagu valesse kohta sattunud, aga tema ingliskeelne nimetus on ju Sea-Goat (mere-kits) ja vanadel tähekaartidel ongi ta joonistatud kalasabaga.

Üleval pea kohal on aga tegelased Kreeka müütidest – kuningas Kefeus, kuninganna Kassiopeia, nende imekaunis tütar Andromeeda ja kangelane Perseus, kes päästis kuningatütre koleda Vaala käest.

Idataevas on juba kõrgel Sõel – Plejaadide täheparv, veidi allpool on Sõnn. Sõnni silma, peatäht Aldebarani juures on teine täheparv – Hüaadid. Mõlemad täheparved on binokliga kenad vaadata.
Sõnni all paistab juba ka Orioni vibu – see tähendab, et talvetähed hakkavad tulema. Eks hommikupoole ööd nad taevas ongi.

Märksõnad: tähistaevas