Tähistaevas märtsis 2010

Helle Jaaniste | 27.02.2010

Eelmise kuu kaardiga võrreldes on meie Talvekuusnurk liikunud lääne poole, eks ta valmistub meie õhtutaevast kaduma. Ühe kuuga taevas muutub, aga mitte eriti palju. Lihtne arvutus: 12 kuuga pöördub taevas 360 kraadi ehk 24 tunni võrra – ühe kuuga seega 2 tunni võrra. See tähendab, et veebruarikuu kaarti saate kasutada 15. märtsi õhtul kella seitsme paiku.

Nagu näete, on kõik samad tähtkujud näha ka märtsis, saate oma tuttavaid tähti ning tähtkujusid veel ja veel vaadelda. Seda enam, et üht neist, Orioni, loetakse põhjataeva kõige ilusamaks tähtkujuks. Vanad eestlased panid Orioni tähtedest kokku hoopis oma tähtkujud – need on Koot ja Reha. Ja Siirius Suure Peni tähtkujust on eestlastele Orjatäht. Siirius on kogu taeva kõige heledam täht, tema heledus on -1.46 tähesuurust. Sellega jääb ta alla ainult kahele planeedile – Veenusel ja Jupiterile (viimast küll sel aastal märtsis enam ei näe).

Sõnni tähtedest joonistasid meie esivanemad Vibu ja Suure Oda. Aldebarani juures moodustuva kirjatähte V meenutav tähe-joonis oli siis oda teravik. Samas nimetati tihedamat osa sellest kogumist Vanaks Sõelaks (astronoomidel on seal Hüaadide täheparv). Sõnni tähtkujus asub veel üks täheparv – Plejaadid. Eestlased on andnud sellele tabava nime – Sõel (ka Taevasõel, Uus Sõel).

Mööda Talvekuusnurka edasi liikudes jõuame Kapellani. Vanadel eestlastel oli see Jõulutäht, sest Jõuluõhtul särab ta peaaegu seniidis. Nagu näete, on see Talvekuusnurga tähtedest kõige kõrgemal (meie märtsikuu kaardil on ta horisondist umbes 60 kraadi kõrgusel). Kapella on koguni nii kõrgel, et ta ei looju meie taevas kunagi. Näha saab teda ka jaaniööl, aga siis on ta põhjataevas ja vaid 15 kraadi kõrgusel horisondist. Kaksikuid me jaaniööl näha ei saa, teoreetiliselt jääb siis horisondi kohale vaid Kastor, kuid nii madalale, et tegelikult pole teda võimalik näha. Pealegi asub sel ajal Päike taevas päris Kaksikute tähtkuju külje all. Samamoodi nimetasid Kaksikuteks seda tähtkuju ka vanad eestlased. Talvekuusnurga viimaseks täheks jäi Prooküon, tema on Eesti rahvaastronoomias Suure Looga otsatäht.

Talvekuusnurgast ida pool olevatest tähtkujudest on algajatel ilmselt kõige kergem üles leida Lõvi. Kehaks heledatest tähtedest nelinurk (trapets) ja peaks tagurpidi küsimärk.

Märtsikuu kaardile on joonistatud ka ekliptika ja taevaekvaator (lugejaile koduseks ülesandeks – kumb joon on kumb?). Ekliptika tähistab Päikese teed taevasfääril, selle läheduses liiguvad ka Kuu ja planeedid. Need jooned on sel kuul olulised.

Planeetidest, Päikesest ja Kuust märtsis

Märts on parim aeg õhtuste planeetide vaatlemiseks, sest ekliptika on kõrgel (vt näiteks õpikust “Kosmoloogia”). Kevadõhtute kõrge (ehk horisondi suhtes suure nurga all paistev) ekliptika lubab meil vaadelda veel üht huvitavat taevanähtust – sodiaagivalgust. Seda on kõige parem vaadata justnimelt märtsikuus, siis kui õhtutaevas Kuud ei paista. Hästi selge taeva korral võib umbes tund peale päikeseloojangut läänekaares näha kahvatut ja küllalt nõrka koonusekujulist valguskuma. Loomulikult on sodiaagivalguse nägemise eelduseks valgusreostusest prii vaatluskoht. Sodiaagivalgus tekib Päikesesüsteemis leiduvalt tolmult peegelduva päikesevalguse tõttu.

Merkuur asub märtsi alguses Veevalaja tähtkujus, 15 märtsil läheb Kalade tähtkujusse. Kuu teisel poolel ilmub ta meie õhtutaevasse. Alates 16. märtsist hakkab ta loojuma minuthaaval hiljem pärast päikeseloojangut; millal ta reaalselt nähtavaks saab, seda võib igaüks meist ise jälgida.

Kuu lõpus on Merkuuri eemaldumine Päikesest juba 16 kraadi ja ta loojub peaaegu kaks tundi pärast Päikest; et planeedi heledus on -0.9 tähesuurust, siis on ta ehavalguses kergesti leitav. Merkuuri head vaatlustingimused püsivad aprilli keskpaigani (maksimaalne eemaldumine Päikesest on 8. aprillil).

Kui te Merkuuri kord juba olete üles leidnud, siis igal järgmisel päeval on see kergem (kui ikka ilma on). Ja te saate jälgida Merkuuri ja Veenuse lähenemist teineteisele. Kuu lõpus on planeetide vahe meie taevas vaid 3.5 kraadi. Aprillis väheneb nendevaheline kaugus veelgi.

Veenus, Ehatäht on vaadeldav kogu kevade, tema vaatlustingimused üha paranevad. Märtsi alguses loojub ta tund pärast päikeseloojangut, kuu lõpus juba kaks tundi. Planeet on väga hele, -3.8 tähesuurust, seepärast peaks ta leitav olema kohe pärast loojangut ehavalguses. Kuu algul käib Veenus küll üsna madalalt (umbes 8 kraadi horisondist), kuu lõpus juba 13 kraadi kõrguselt.

Veenus on praegu kaugel teisel pool Päikest, peaaegu täisfaasis (0.9) ketas vaid 10 kaaresekundi suurune – teleskoobiga vaatamiseks on aeg veel varane.

Kuu esimestel päevadel on Veenus Veevalaja tähtkujus, 4. märtsil läheb Kaladesse. Ülalpool sai mainitud, et planeedid liiguvad ekliptika läheduses – nii satubki Veenus 13. ja 14. märtsil Vaala tähtkujusse, Päike sellest tähtkujust meie ajal läbi ei lähe.

17. märtsil võib proovida Veenusest veidi kõrgemalt üles leida väga kitsast kuusirpi (vanust alla kahe päeva, faas 0.03).

Marss on vaadeldav kogu öö, asudes Vähi tähtkujus. Ta liigub tähtede suhtes päripäeva kuni 11. märtsini, siis hakkab ta minema tagasi Vähi keskele, Praesepe täheparve juurde (vaata ka “Marsi vastasseis 2010: soovitusi vaatlemiseks”). 30. märtsil asub Marss afeelis – kaugeimas punktis Päikesest.

Märtsis kahaneb planeedi heledus -0.6 tähesuuruselt +0.1 tähesuuruseni, kahaneb ka ketta läbimõõt: 12.1 kaaresekundit kuu alguses 9.3 kaaresekundini kuu lõpus. Et näha Marsi pinnadetaile, on nüüd vaja päris head teleskoopi ja häid atmosfääritingimusi.

25. märtsi õhtul on Marsi juures Kuu (faas 0.75).

Jupiter asub Veevalaja tähtkujus. Planeedi ühendus Päikesega (ehk Jupiter oli Maalt vaadates teisel pool Päikest) oli 28.veebruaril, märtsis me teda ei näe.

Saturn asub Neitsi tähtkujus. 21. märtsil on planeet vastasseisus Päikesega. Tema heledus on siis +0.5 tähesuurust ja ketta läbimõõt 19.5 kaaresekundit. Saturn tõuseb märtsi alguses kella kaheksa paiku, kuu lõpus aga juba kell 18.30. Seega muutuvad õhtused teleskoobivaatlused mugavamaks. Saturni kitsas rõngas muutub märtsis veelgi kitsamaks: kuu alguses on ketta kalle meie vaatesuuna suhtes 4 kraadi, kuu lõpus 3 kraadi.

1.–2. märtsi öösel möödub Saturnist Kuu (faas 0.97).

Päike liigub märtsis Veevalaja tähtkujust Kalade tähtkujusse (12.märtsil kell 13.54), päikesemärkide järgi astub 20. märtsil Kalade märgist Jäära märki.

Kevadpunkt – ekliptika ja taevaekvaatori kevadine lõikepunkt – asub meie päevil Kalade tähtkujus (sügisest lõikepunkti võite näha meie kaardil). Seal läheb Päike üle taevaekvaatori taeva lõunapoolkeralt põhjapoolkerale. Sellel momendil algab kevad, sel aastal algab kevad 20. märtsil kell 19.32.

Kevadist pööripäeva nimetatakse ka kevadiseks võrdpäevsuseks. Päev saab pikemaks kui öö, kuu lõpus on päeva pikkus juba 13 tundi. Päike käib üha kõrgemalt: märtsi alguses kulmineerub Päike 24 kraadi kõrgusel, lõpus peaaegu 36 kraadi kõrgusel.

Kuu faasid:

• viimane veerand 7. märtsil kell 17.42
• noorkuu 15. märtsil kell 23.01
• esimene veerand 23. märtsil kell 13.00
• täiskuu 30. märtsil kell 4.25.

Märksõnad: tähistaevas