Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tartu Tähetorn"

Teadaste Öö Tartu Tähetornis

30. september 2016 kell 18:00–23:00

Tähetornis võtame ette reisi teistele planeetidele ja uurime, milliseid maastikke ulmekirjanikud, ulmefilmide autorid ja teadlased on neis kaugetes paikades näinud.
Samuti uurime, millised kõige kiiremad või toredamad viisid Universumis ringiliikumiseks pöidlaküüdist kuni ajamasinani.
Toimuvad planetaariumietendused ning avatud on temaatiline meisterdamistuba.

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

16. september 2016 kell 20:00–22:00

Poolvarjuline kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu jääb Maa poolvarju piirkonda. Varjutusest annab siis märku kuuketta ebaühtlane heledus, mida on palja silmaga keeruline näha, kuid võimalik märgata fotodel. Teleskoobi ja gloobuste abil teeme lähemat tutvust Kuu kraatrite ja meredega ning avatud on varjutuste teemaline meisterdamistuba.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

20. september 2016 kell 18:15–19:30

Lea Leppik

“Hagenid, Schwarzid ja tähed”.

Sel augustil etendus Tartu tähetorni õuel teater Vanemuine suvelavastus „Julie ja tähed“, mille peategelaseks oli baltisaksa naiskunstnik Julie Hagen-Schwarz. Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik räägib meile mõlemast perekonnast (nii Hagenitest kui Schwarzidest), kelle kultuurilooline tähendus ulatub kaugelt üle Tartu ja Eesti piiride ja natuke ka sellest, kuidas sündmused ajaloolase vaatenurgast kulgesid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

6. september 2016 kell 18:15–19:30

Karl Reinkubjas

ESTCube-2 ja uuemad suundumised kosmosetehnikas“.

ESTCube-1 missioon on edukalt lõppenud ning tudengisatelliidi meeskond tegeleb uute ja põnevate küsimustega. Kuigi ESTCube-2 missioon on alges algusjärgus, oli projektijuht Karl Reinkubjas nõus kergitama pisut saladusloori. Lisaks kuuleme uutest huvitavamatest suundumustest kosmosetehnoloogia arengus.

Struve kaare punkt Meegastemäel

Külalisautorid | 06.08.2016

Veel on Tartu Tähetorni õuel avatud näitus “Maailma mõõtmine” (kuni 30.09). Üks sündmus Valgamaal 29. juulil on selle näitusega üsna tihedalt seotud. Nimelt avati Otepää looduspargis Meegaste turismitalu õuel Struve kaare Arula punkti tähis. Talu õue läbib Tartu Rattamaratoni rada, lähedal on suusamaratoni põhirada. Nüüd on õuel tähistatud ka tükike UNESCO kultuuripärandit. [...]

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

14. mai 2016 kell 22:00–23:59

Selge ilmaga vaatleme Kuud, Jupiteri, Marssi ja Saturni

Soovitused Merkuuri ülemineku vaatamiseks

Janet Laidla , Kadri Tinn | 06.05.2016

9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on.

Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!

  1. Leia seltskond, kes vaatleb Merkuuri üleminekut päikeseteleskoobi või spetsiaalse filtriga kaetud teleskoobiga. Kindlasti toimuvad avalikud vaatlused Tallinnas, Tartus, Tõraveres ja Pärnus.
  2. Kasuta vaatluseks projektsioonimeetodit. Selleks:

      a) kinnita teleskoop või binokkel statiivile.

      b) säti teleskoop või binokkel varju järgi Päikese suunda. Kui vari paistab kõige väiksem, siis on õige suund käes. Kindlasti ära võta teleskoobilt ega binoklilt ettevalmistuste juures katteid eest ära! Kindlasti ärge kasutage Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      c) aseta binokli või teleskoobi taha valge kartong või muu tugevam valge alus, nii et see on teleskoobiga risti selle okulaari otsa pool (see ots, kust sisse vaadatakse) sellest mõnikümmend sentimeetrit eemal. Projektsiooniks on hea kasutada pikema fookuskaugusega okulaari ehk teisisõnu väiksemat suurendust. Ekraan, millele päikeseketas projekteeritakse, ei tohi olla päikesevalguses. Seni on parima tulemuse andnud Newtoni süsteemi peegelteleskoop (näiteks vana Mizar teleskoop). Kui kasutate otsevaate-teleskoopi või tavabinoklit, tuleks selle külge kinnitada varje. Eriti mõnus on, kui varje asub otsija ja okulaari vahel – siis tekitab kujutise ka otsija ja teleskoopi on selle abil mugav suunata.

      d) siis, kui teleskoop või binokkel on valmis seatud võib katiku eest ära võtta. Kui teleskoop on õigesti suunatud, siis paistab juba kartongil või alusel Päike. Pildi teravustamiseks saab kartongi/alust lähemale või kaugemale liigutada.

  3. Tee ise oma binoklile või teleskoobile spetsiaalsest filtrist kate. Selleks:

      a) leia kodust või tee sobivas suuruses pappkarp, mis parajalt üle teleskoobitoru või binokli mahuks ilma, et see sealt tuulega lihtsalt ära lendaks.

      b) tee üks külg lahti ja lõika teise külge ümmargune ava, mis tuleb katta filtrikilega (NB! Filtrikilega tuleb ümber käia ettevaatlikult, kriimustatud filter on silmanägemisele ohtlik).

      c) võta katik eest ära ja pane filter teleskoobi toru otsa, mis on suunatud Päikesele.

      d) sea teleskoop varju järgi Päikese suunas. NB! Kindlasti ära kasuta Päikese leidmiseks ilma filtrita giidpikksilma!

      e) Igaks juhuks kontrolli, et filter on ikka õiges otsas, mitte sealt, kust sisse vaatate.

Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates.

Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/.

Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud.
1. ja neljas kontakt ei ole projektsiooni meetodi puhul näha, vesinik-alfa filtriga varustatud teleskoobiga võivad need kontaktid olla nähtavad, kui Merkuur siseneb või väljub päikese kettale kohast, kus parajasti paistab mõni protuberants.

Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36.

Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9

Vaatlus Tartu Tähetornis

9. mai 2016 kell 14:00–18:00

Vaatame Merkuuri üleminekut Päikesest.

Selge ilmaga on teleskoobid õues kl 14-18.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Reisimisest meie Galaktikas pöidlaküüdiga ja ilma.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

3. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn, Janet Laidla

Merkuur üle päikeseketta

Räägitakse Merkuuri üleminekust päikesekettast ja õpetatakse, kuidas seda vaadelda saab.

Jaak Jaaniste

Päikesevarjutusest 9. märtsil Indoneesias.