Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tähetorni ring"

Vaata ka Tähetorni ringi lehekülge koos videosalvestuste arhiiviga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)

18. märts 2014 kell 18:15–19:30

“Kaksiktähed läbi aegade”
Tõnis Eenmäe

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)

4. märts 2014 kell 18:15–19:30

Mare Kõiva:

“Komeedipaanika”

„Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda,
kui nad muutuvad nähtavaks palja silmaga või amatöörile kättesaadava
teleskoobi abil. Siiski satuvad nad meediauudiste vahendusel avalikkuse tähelepanu
alla juba enne taevas nähtavale ilmumist ning peaaegu iga komeedi puhul levib kohe
ka maailmalõpu- ja katastroofiennete laine. Loengus räägimegi erinevate komeetidega
seotud paanikalainetest ning neid ümbritsevatest riskijuttudest.”

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)

18. veebruar 2014 kell 18:15–19:15

Kadri Tinn räägib teemal
„Aasia kosmosevõidujooks“.

Kadri Tinn: „Räägime suurte ja väikeste Aasia riikide kosmoseprogrammidest ning püüdlustest raketiteaduses ja satelliidiehituses. Lisaks tutvustan lähemalt ka nende riikide Kuu- ja Marsimissioone ning plaane mehitatud missioonide vallas, mis on andnud põhjust arvata, et algamas võib olla uus kosmosevõidujooks.“

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)

3. veebruar 2014 kell 18:15–19:30

„Tumedad jõud astronoomias: tumeaine ja tume energia“.
Elmo Tempel

Räägitakse praegu valitsevast kosmoloogilisest mudelist, mis ütleb, et 96% universumist on tume (tumeaine ja tume-energia) ning vaatluslikest faktidest, mis on viinud tumeaine ja tume-energia avastamisele. Põgusa ülevaade ka sellest, kuidas tänapäeval tumeaine ja tume-energia mõju astronoomias uuritakse.

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis (22-23 jaanuar 2014)

22. jaanuar 2014 kell 17:00–19:00
23. jaanuar 2014 kell 17:00–19:00

Vaatame Jupiteri.

Vaatlus toimub ainult selge ilmaga!
Riietuda tuleb soojalt!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

21. jaanuar 2014 kell 18:15–19:30

Aktuaalsed teemad astronoomias

Räägitakse hetkel astronoomias aktuaalsetest teemadest, Eesti täheteadlaste uurimissuundadest ja –tulemustest, mille avaldamist 2014. aastal võib oodata.

Vestlevad Tartu Observatooriumi astronoomid
Antti Tamm, Tõnis Eenmäe, Elmo Tempel.
Moderaator Jaan Pelt

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. detsember 2013 kell 18:15–19:31

Jaan Pelt

Maa-alused teleskoobid

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

3. detsember 2013 kell 18:15–19:31

Heidi Soosalu
“Päikese-, Kuu- ja planeedivärinad ehk maavärinad väljaspool maakera”.

Kui taevakeha sisemuses toimub äkiline ainese ümberpaigutumine, siis vabaneb energia, mida vahendavat keha läbivad seismilised lained ehk tekib värin. Maakera pole ainus koht, kus värinad tekkida võivad, vaid neid võib esineda ka mõne teise planeedi-, Kuu- või tähepõues. Kui suudame registreerida mõne taevakeha värisemisi, saame informatsiooni tema siseehituse kohta. Eksootiliste maaväliste põrutuste jaoks on tekkinud omad teadusharud, nagu Päikest uuriv helioseismoloogia. Kuu peale paigutasid astronaudid 70-ndatel seismomeetrid, mille andmetel teame, et kui kunagi hakatakse Kuud koloniseerima, tuleb arvestada kuuvärinakindlate ehitistega.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. november 2013 kell 18:15–19:30

Jaak Jaaniste
Komeet ISON

Möödunud aastal avastatud komeet ISON, millest loodetakse „sajandi komeeti“, läheneb jõudsasti Päikesele. Kui ta detsembri esimestel päevadel uuesti nähtavale ilmub, saab selgeks, kuivõrd need lootused end õigustavad. Ennustamise teeb raskeks asjaolu, et komeet möödub Päikesest väga lähedalt. Kui ta sealt tervena pääseb, võime hommikutaevas näha suurejoonelist sabatähte. Aga ta võib ka puruneda või sootuks Päikesesse kukkuda. Igal juhul on selge, et vaatlustega tuleb kiirustada: tõelist vaatemängu jätkub vaid detsembri esimeseks nädalaks.

Uno Veismann
NSV Liidu kosmosesüstikust Buran

25 aastat NSV Liidu esimese ja viimase kosmosesüstiku lennust. Võimsa kanderaketiga Energia varustatud kosmoselennuk Buran oli nn NSV Liidu vastus Ameerika Ühendriikide kosmosesüstikule Challenger. Kompleks Buran-Energia oli NSV Liidu kõigi aegade suurim ning kalleim kosmoseprojekt, milles osalesid kümned tuhanded insenerid, teadlased ja sõjaväelased. Kokku umbes 1200 ettevõtet üle terve impeeriumi, seal hulgas ettevõtted Eestist. Loengus tuleb juttu Buranist ja sellest, kuidas eestlased selle valmistamisega seotud olid. Lisaks kuuleme, mis sai NSVL-i suursaavutusest pärast nõukogude võimu lagunemist.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. november 2013 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes

Täheteke Andromeeda galaktikas

Enamikes ketasgalaktikates on uute tähtede tekke kohad korrastunud ilusatesse
spiraalidesse. Miks ei teki tähed kõikjal üle kogu galaktika ketta ja miks
moodustavad noored tähed just spiraale? Ka tihedaimad gaasipilved, milledest tekivad
noored tähed, on koondunud spiraalidesse. Tähetekke protsesse on hea uurida meie
lähimas suures galaktikas ehk Andromeeda galaktikas. Püüamegi ettekandes vastata
küsimusele, miks on tihedaimad gaasipilved jaotunud galaktika kettas spiraalidena.