Astronoomia.eePostitused sildiga '' «

Astronoomiapilt #85: Kerasparv M13 kaugjuhitava teleskoobiga

Taavi Tuvikene — Tue, 06 Sep 2011 19:41:02 +0000

Mida teha, kui ilm on lootusetult pilves, kuid soov sellegipoolest tähistaevast pildistada? Lahenduseks on kaugjuhitava teleskoobi rentimine. Sellist võimalust sai proovitud 12. augusti õhtul astronoomiahuviliste kokkutulekul Palal. Juuresolev pilt kerasparvest M13 Herkulese tähtkujus on tehtud Lõuna-Hispaanias Nerpios asuva automaatse teleskoobiga. 43-sentimeetrise läbimõõduga teleskoop GRAS-017 kuulub ülemaailmsesse kaugjuhitavate teleskoopide võrku Global Rent A Scope, lühendnimega GRAS. Pildi saamiseks on tehtud vaid üks 5-minutiline säritus nn. valges valguses, kasutades läbipaistvat filtrit. Samal ajal säras taevas täiskuu, mis muutis taevafooni heledaks.

Teleskoop: PlaneWave CDK17 17″ (0.43 m) f/6.8, kaamera: FLI ProLine E2V CCD47-10-1-109, vaateväli: 16×16 kaareminutit, resolutsioon: 0.9 kaaresekundit piksli kohta.

Tähistaeva retk #5: Vähi vaatamisväärsused

Taavi Tuvikene — Thu, 10 Mar 2011 23:43:26 +0000

Vähk on märkamatu tähtkuju Kaksikute ja Lõvi vahel, kuid juba väikese teleskoobiga pakub nii mõndagi huvitavat. Proovime Vähi vaatamisväärsused kevadisest taevast üles leida!

Vähi tähtkuju. Punase rõngaga tähistatud vaateväljad on kahekraadise läbimõõduga. Sinine katkendlik joon kujutab ekliptikat.

Kui taevas on vähegi pime ja segav linnavalgus puudub, näeb hajusparve M44 ka palja silmaga. Abiks on Kaksikute heledad tähed Kastor ja Polluks, mis näitavad taevas enam-vähem õige suuna kätte. M44 ehk Preseepe ehk Sõime täheparv paistab taevas uduse laiguna, vaadates seda aga binokli või teleskoobiga, näeb seal hulgaliselt tähti.

Hajusparv M44 ehk Sõim. Hajusparve tähistav sinine rõngas on 70-kaareminutilise läbimõõduga.

M44 juurest tasub teha väikese põike lääne poole ehk taevasse vaadates paremale. Umbes viie kraadi kaugusel asub kolmiktäht Tseeta (ζ) Cancri, mille lähemaid komponente (A ja B) eraldab vaid 0.9 kaaresekundit. Väikeses teleskoobis sulavad A ja B üheks täheks heledusega 5.1 tähesuurust. Kolmas täht C on tihedast paarist AB 5.9 sekundi kaugusel, C heledus on 6.2 tähesuurust. AB ja C paistavad teleskoobis kollaka värvusega.

M44 ja Tseeta Cancri. Punase rõngaga on kujutatud ühekraadine vaateväli.

Nüüd on aeg vaadata kõrgemale, kus asub Vähi tähtkuju tipmine täht, palja silmaga nähtav Ioota (ι) Cancri. Juba 25-kordse suurendusega on näha imekaunis suure värvikontrastiga kaksiktäht, võisteldes ilu poolest Albireo ja Gamma (γ) Andromedaega. Ioota Cancrit kutsutaksegi mõnikord Kevadiseks Albireoks.

Ioota (ι) Cancri heledam komponent on 4.1 tähesuurusega G-spektriklassi hiid. Sellest 30.7″ kaugusel paikneb ligi kaks tähesuurust nõrgem, 6.0 tähesuurusega A-klassi kääbustäht, mis paistab sinisena. Väikese suurenduse kasutamine aitab siin värvikontrasti võimendamisele kaasa.

Ioota ja Fii-2 Cancri. Punasega tähistatud vaateväljad on kraadise läbimõõduga.

Suunates teleskoobi Iootalt neli kraadi lääne ja ühe kraadi lõuna poole, püüame vaatevälja Fii-2 (φ²) Cancri. Tegemist on üksteisest 5.2 kaaresekundi kaugusel paikneva võrdsete heledustega tähepaariga. Kaksiktähe komponendid on mõlemad heledusega 6.2 tähesuurust ning kuuluvad A-spektriklassi.

Viimaks põikame Vähi tähtkuju lõunapoolsemasse serva, neljanda tähseuuruse tähe Alfa (α) juurde, mis erinevalt ootuspärasest on hoopis tähtkuju heleduselt neljas täht Beeta (β), Ioota (ι) ja Delta (δ) järel. Alfa (α) Cancrist vähem kui kaks kraadi lääne pool asub teine Vähi tähtkuju piiridesse jääv Messier’ objekt, numbrit 67 kandev hajusparv M67. Binokli või Galileoskoobiga paistab M67 kõigest uduse laiguna, kus on aimata nõrku tähti. Veidi suurema apertuuriga teleskoop aga näitab juba kümnete kaupa tähti selles vanas, umbes kahe ja poole miljardi aasta vanuses täheparves.

Vaata ka Jeremy Perezi suurepäraseid joonistusi:

Astronoomiapilt #74: Hajusparv M37

Taavi Tuvikene — Sun, 06 Feb 2011 22:00:00 +0000

Messier 37 ehk lihtsalt M37 on üks ilusamatest hajusparvedest, asudes Veomehe tähtkujus heledatest tähtedest moodustuva viisnurga kagupoolse külje ligidal. M37 naabruses asuvad veel kaks silmatorkavat hajusparve, M36 ja M38, kuid M37 on neist heledam ja täherikkam, sisaldades arvatavalt üle 500 tähe, sealhulgas vähemalt 12 punast hiidu. M37 vanuseks hinnatakse umbes 300 miljonit aastat ja kauguseks 3600 kuni 4700 valgusaastat. M37 on kaunis nii binokli kui teleskoobiga vaadeldes ja on kõige paremini nähtav just talveõhtutel.

Teleskoop: 90mm f/6.6 refraktor, kaamera: Canon 50D, pildistatud 31.01.2011 läbi katuseakna klaasi, 30 kaadrit 20-sekundilise säriajaga. Kasutatud tarkvara: IRIS, GIMP.

Astronoomiapilt #61: Kaksikparv – teemandikülv taevas

Taavi Tuvikene — Sun, 22 Aug 2010 21:00:11 +0000

Foto: Raivo Hein

Perseuse ja Kassiopeia vahel, ent ametlikult siiski Perseuse tähtkuju piirides asuvad kõrvuti kaks palja silmagagi nähtavat täheparve – NGC 869 ja 884 – mida ühiselt kutsutakse Kaksikparveks. Tegemist on noorte hajusparvedega, mis asuvad vastavalt 6800 ja 7600 valgusaasta kaugusel, seega ka ruumiliselt üksteise ligidal. Kaksikparv on väärt vaatlusobjekt nii binokli, väikese teleskoobi kui ka suurema taevatoruga.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Avastati uus delta Scuti tüüpi täht

Tartu Observatoorium — Tue, 25 May 2010 14:30:01 +0000

Taavi Tuvikene Tartu Observatooriumist ja Christiaan Sterken Brüsseli ülikoolist (Vrije Universiteit Brussel) avastasid uue ja mõneti omapärase delta Scuti tüüpi pulseeruva tähe lõunataevast Kiilu tähtkujust. Delta Scuti tähed on A- või varase F-spektriklassi peajada tähed või hiiud, mis pulseeruvad perioodidega umbes 30 minutist 8 tunnini ning amplituudidega alla ühe tähesuuruse. Tegemist on valgete kääbuste järel enim levinud pulseeruvate tähtede tüübiga Linnutees.

Avastatud 12. tähesuuruse täht GSC 08613–02122 asub 10 kaareminuti kaugusel noorest hajusparvest NGC 3293, mis on erakordselt rikas massiivsete beta Cephei tüüpi pulseeruvate tähtede poolest. Uue delta Scuti tähe muutlikkus leiti laia vaateväljaga tehtud NGC 3293 ülesvõtetest. Vaatlused teostati 42-sentimeetrise teleskoobiga Cerro Armazonese observatooriumis Tšiilis ja 1-meetrise teleskoobiga Lõuna-Aafrika observatooriumis (SAAO).

Laia vaateväljaga kaader taevaalast hajusparve NGC 3293 ümbruses. Uuritud täht GSC 08613–02122 asub pildi vasakus servas ja on tähistatud ringiga. Tähed C3 kuni C6 on heleduse mõõtmisel kasutatud võrdlustähed. Ruut märgib SAAO 1-meetrise teleskoobi vaatevälja.

Uuritud täht pulseerub perioodiga ligikaudu 4 tundi ja amplituudiga 0.05 tähesuurust V-filtris, kuid amplituud on ajas muutuv. Muutlikkuse uurimiseks koostasid autorid nn. O–C diagrammi, mis iseloomustab vaadeldud ja arvutatud maksimumide ajahetkede erinevust. O–C diagramm 2007. aasta vaatlustest tõi esile 29.5-päevase perioodi, mille tõenäoliseks põhjuseks on tuiklemine peamisele pulsatsioonisagedusele lähedase sagedusega. Samas on tähe käitumine 2006. ja 2007. aastal olnud erinev, mis nõuaks teistsugust interpretatsiooni. Alternatiivne mehhanism vaadeldud amplituudimuutuste selgitamiseks on teise pulsatsioonimoodi kadumine ja ilmumine teistsuguse faasiga. Sarnaseid amplituudimuutusi on täheldatud jaheda ja kaugelearenenud delta Scuti tähe 4 CVn puhul.

Artikkel: GSC08613-02122, a new delta Scuti star in Carina

Allikas: Avastati uus delta Scuti tüüpi täht (Tartu Observatooriumi teadusuudised)

Astronoomiapilt #58: Esimene valgus Kaigu observatooriumist

Taavi Tuvikene — Sun, 18 Apr 2010 21:00:33 +0000

Foto: Raivo Hein

1. märtsil ilmus 55. astronoomiapildina foto uuest observatooriumist Saaremaal. Nüüd on esimene valgus Kaigu observatooriumist käes, teatas Raivo Hein oma blogis. Esimese objektina on uue teleskoobiga pildile püütud kerasparv M3, mis on esindatud ka astronoomiapildil #15. Käesoleval fotol on näha vaid üks serv kokku poolest miljonist tähest koosnevast parvest. Boonusena on tähtede tagant näha ka paari taustagalaktikat.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Astronoomiapilt #44: Merope

Taavi Tuvikene — Sun, 13 Dec 2009 22:00:43 +0000

Foto: Raivo Hein

Plejaadid ehk eestipäraselt Taevasõel on kaunis täheparv Sõnni tähtkujus. Selle parve tähed on noored ja kuumad, mistõttu paistavad nad meile sinistena. Tolm, läbi mille Plejaadid rühivad, peegeldab sinist tähevalgust ja paistab seetõttu sinise udukoguna. Merope on Plejaadide heleduselt neljas täht, olles nähtav ka palja silmaga.

Vaata lisaks:

Linnutee mõhnast leiti kääbusgalaktika jäänuk

Taavi Tuvikene — Mon, 30 Nov 2009 09:25:54 +0000

Astronoomidel õnnestus Linnutee mõhnas vaadelda tähtede parve, mis arvatakse olevat jäänuk Linnutee tekkimisel sellega kokkusulanud kääbusgalaktikast. Täheparv Terzan 5, mis mõnevõrra meenutab kerasparve, asub Linnutee keskosas, paksude tolmupilvede varjus. Vaatlused tehti ESO VLT teleskoobiga lähis-infrapunases lainealas, kasutades uut adaptiivse optika seadet. Erinevalt kerasparvedest, mille tähed on tekkinud üheaegselt, võib Terzan 5 parves näha kahte tähepopulatsiooni: 12 miljardi ja 6 miljardi aasta vanust. Edaspidi loodetakse leida veel sarnaseid objekte, mis annaksid meile teavet Linnutee tekkimise kohta.

Täheparv Terzan 5. Vaatevälja suurus on 40 kaaresekundit. Pilt: ESO

Allikas: Cosmic “Dig” Reveals Vestiges of the Milky Way’s Building Blocks (ESO pressiteade)

Astronoomiapilt #40: Marss Sõimes

Taavi Tuvikene — Sun, 15 Nov 2009 22:00:48 +0000

Taavi Tuvikene

Sõim ehk Preseepe ehk M44 on täheparv Vähi tähtkujus. Kuna Sõim asub peaaegu ekliptika tasandil, juhtub Kuu või mõni planeet aeg-ajalt selle täheparve eest läbi liikuma. Nii oligi novembrikuu kahel esimesel ööl näha Marssi Sõime tähtede taustal liikumas. Käesolev foto on tehtud 2. novembril kell 02.30 Tartus. Marss on näha heledaima objektina pildi keskel, Marsi ümber tihedamalt paiknevad tähed moodustavadki Sõime täheparve.

Tehnilised andmed: 5 kaadrit kokku liidetud, üksikkaadri säriaeg 2.0 s, ava f/2.8, tundlikkus ISO 800, kaamera Canon 20D, objektiiv Canon EF 85mm f/1.8. Kasutatud programmid: Adobe Photoshop Lightroom ja Photoshop CS3.

Astronoomiapilt #15: Kaunis kevadine kerasparv M3

Taavi Tuvikene — Sun, 24 May 2009 21:00:40 +0000

Foto: Raivo Hein

Kerasparv M3 asub Jahipenide tähtkujus, heleda tähe Arktuuruse ja Suure Vankri vahel. See täheparv on üks suuremaid ja heledamaid, koosnedes umbes 500 tuhandest tähest ja asudes meist umbes 34 tuhande valgusaasta kaugusel. Parve avastas 1764. aastal Prantsuse astronoom Charles Messier, kelle koostatud kataloogis kannab täheparv numbrit 3 – siit tulebki nimetus Messier 3 ehk M3.

Vaata lisaks:

Raivo Heina blogi
Tõnis Eenmäe foto samast kerasparvest (Astronoomia foorum, 13.05.2008)

Astronoomiapilt #7: Seitse tähte Taevasõelas

Taavi Tuvikene — Sun, 29 Mar 2009 22:00:18 +0000

Tõnis Eenmäe

Käesoleva aasta esimene õhtu oli selge, ilma Kuuta ja mõõdukalt külm. Talviseks poolaastaks kena ja paljulubav sissejuhatus. Kõrgel kagutaevas särasid Plejaadid ning kaamera suisa tuli nende peale suunata.

Pilt on tehtud Canon EOS 30D digipeegelkaameraga, objektiiviks kasutasin 80 mm f/7 objektiiviga ED-refraktorit Stellarvue Nighthawk Next Generation. Väikene teleskoop oli pandud Tartu Observatooriumi 60cm teleskoobi kukile, viimase kellamehhanism kandis hoolt tähtede paigalpüsimise eest. Pilt on saadud kümne kolme minuti pikkuse säriajaga kaadri summeerimisel.