Mehitatud kosmoselennud pole seni Kuust kaugemale jõudnud. Ettevalmistamisel on inimese Marsi-külastus. Mehitamata kosmoselendude osas oleme palju kaugemale jõudnud. [...]
Postitused sildiga "Päikesesüsteem"Esimene maandumine komeedilAlar Puss | 14.11.2014 Mehitatud kosmoselennud pole seni Kuust kaugemale jõudnud. Ettevalmistamisel on inimese Marsi-külastus. Mehitamata kosmoselendude osas oleme palju kaugemale jõudnud. [...] Kepleri kosmoseteleskoop alustas uut missiooniKadri Tinn | 25.06.2014 Eelmise aasta mais reaktsiooniratta purunemise tõttu vaatlused lõpetanud Kepleri kosmoseteleskoop on alustanud uut missiooni. Lisaks eksoplaneetide leidmisele võib nüüd saada rohkem informatsiooni ka tähtede, planeetide ning Päikesesüsteemi väikekehade kohta. [...] Cassini jäädvustas võimaliku uue kuu tekkimise Saturni rõngasKadri Tinn | 21.04.2014 Cassini kosmoseaparaat, mis on Saturni süsteemi uurinud juba aastast 2004, on jäädvustanud pildile uue jäise objekti tekkimise Saturni rõngas. On võimalik, et tegemist on uue Saturni kaaslasega, mis võib anda infot planeedi kaaslaste tekkimise ja kasvamise kohta. [...] Cassini sooritas oma sajanda möödalennu TitanistKadri Tinn | 13.03.2014 Saturni süsteemi uuriv kosmosemissioon Cassini sooritas 6. märtsil 2014 oma 100. möödalennu Saturni suurimast kaaslasest Titanist. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)4. märts 2014 kell 18:15–19:30 Mare Kõiva: “Komeedipaanika” „Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda, Teadlastel valmis esimene Ganymedese geoloogiline kaartKadri Tinn | 21.02.2014 Ganymedes, Jupiteri jäine suurim kuu on astronoomidele tuntud olnud juba üle 400 aasta. Kui kõige varasemad teleskoobivaatlused näitasid Ganymedest ainult heleda väikese tähena Jupiteri võimsa kujutise kõrval, siis praeguseks teavad teadlased Päikesesüsteemi suurimast kuust palju rohkem, ning nüüd on valminud isegi Ganymedese geoloogiline kaart. [...] Teadlased avastasid kääbusplaneedilt Ceres veeauruKadri Tinn | 31.01.2014 Herscheli kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused näitavad, et Cerese ümber on veeaur, mis on pärit kahest perioodilisest veeaurujoast Cerese pinnal. Aurujoast vabaneb sekundi jooksul kuni 6 kg vett. Startis kosmoseteleskoop GaiaKadri Tinn | 19.12.2013 19. detsembril kell 11:12 Eesti aja järgi startis Euroopa kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas Gaia kosmoseteleskoop Soyus-STB/Fregat-MT kanderaketil. Gaia suundub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maa orbiidist väljapoole nii-nimetatud teise Lagrange’i punkti, kus Maa ja Päikese gravitatsioonijõud on võrdsed ja seega piisab kosmoseteleskoobi õigel orbiidil hoidmiseks väga väikestest muudatustes selle liikumises. [...] Curiosity ei leidnud Marsil metaaniKülalisautorid | 28.10.2013 NASA marsikulguri Curiosity sooritatud mõõtmiste kohaselt ei leidu Marsi atmosfääris märkimisväärses koguses metaani. Tegemist on üllatava tulemusega, kuna varasemate Maalt ning Marsi orbiidilt tehtud vaatluste põhjal oletati vastupidist. [...] Astronoomialoeng Tartu Tähetornis19. märts 2013 kell 18:15–19:30 19. märtsil kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, kus Tartu |
|