Raivo Heina käesoleva hooaja esimesel pildil on ühtaegu nii õunasüdant, liivakella kui hantlit meenutav Hantli udukogu, katalooginimega M27. Tegemist on planetaaruduga, kus täht on oma elu lõppjärgus välimised kihid eemale paisanud ning järele jäänud kuum valge kääbus paneb ümbritseva aine helendama. M27 asub Rebase tähtkujus, Luige ja Kotka tähtkujude vahel, olles vaadeldav juba binokli või väiksema teleskoobiga.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

24. augustil avastati supernoova Suure Vankri tähtkujus paiknevas Tuuleratta galaktikas (M101), mis asub meist 21 miljoni valgusaasta kaugusel. Osutus, et tegemist oli Ia tüüpi supernoovaga, mis avastamise hetkel oli seni uuritud supernoovadest plahvatuse kõige varajasemas staadiumis. 13. septembri paiku jõudis supernoova SN 2011fe oma maksimaalse heleduseni, +9.9 tähesuurust, olles seega vaadeldav väikeste teleskoopidega. Õigupoolest on nüüd septembri teises pooles, kui täiskuu enam ei sega, M101 ja supernoova vaatlemise tingimused paremadki, olgugi et supernoova heledus aegamööda väheneb.

Juuresolev foto Tuuleratta galaktikast on tehtud 9. septembri ööl vastu 10. septembrit. Pildi saamiseks on kasutatud kahetunnist säriaega valges valguses.

Vaata lisaks:

• Raivo Heina blogi
• M101′s Supernova Shines On (Sky & Telescope)
• Leiti “kümnendi supernoova”
• Astronoomiapilt #19: Tuuleratas

Mida teha, kui ilm on lootusetult pilves, kuid soov sellegipoolest tähistaevast pildistada? Lahenduseks on kaugjuhitava teleskoobi rentimine. Sellist võimalust sai proovitud 12. augusti õhtul astronoomiahuviliste kokkutulekul Palal. Juuresolev pilt kerasparvest M13 Herkulese tähtkujus on tehtud Lõuna-Hispaanias Nerpios asuva automaatse teleskoobiga. 43-sentimeetrise läbimõõduga teleskoop GRAS-017 kuulub ülemaailmsesse kaugjuhitavate teleskoopide võrku Global Rent A Scope, lühendnimega GRAS. Pildi saamiseks on tehtud vaid üks 5-minutiline säritus nn. valges valguses, kasutades läbipaistvat filtrit. Samal ajal säras taevas täiskuu, mis muutis taevafooni heledaks.

Teleskoop: PlaneWave CDK17 17″ (0.43 m) f/6.8, kaamera: FLI ProLine E2V CCD47-10-1-109, vaateväli: 16×16 kaareminutit, resolutsioon: 0.9 kaaresekundit piksli kohta.

Suure Vankri aisa all, aisa viimases tähest mõne kaarekraadi kaugusel, Jahipenide tähtkuju servas asub Keerise galaktika (M51). Oma ingliskeelse nime – Whirlpool Galaxy – tõttu on teda hakatud kutsuma ka Pesumasina galaktikaks.

M51 on amatöörastronoomide üks lemmikobjekte, sest tegemist on võrdlemisi heleda galaktikaga, mida on näha ka binokliga. Õigupoolest on tegemist kahe omavahel interakteeruva galaktikaga, väiksem galaktika kannab nime NGC 5195. Arvatakse, et Keerise galaktika silmatorkavad spiraalharud on kujunenud interaktsiooni tulemusena. Samuti on kaaslasgalaktika gravitatsiooniline mõju põhjustanud aktiivse tähetekke, mida võib näha spiraalharude heledamates klompides.

M51 asub meist umbes 23 miljoni valgusaasta kaugusel ja on heledaim galaktika M51 galaktikagrupis. Sellesse gruppi kuuluvad veel Päevalille galaktika (M63), NGC 5023 ja NGC 5229.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Jahipenide heledaim täht, Alfa Canum Venaticorum, lühidalt α CVn, kannab ladina keeles veel üht nime – Cor Caroli – mis tõlkes tähendab Karli Süda. Selle nime andis Inglise kuninga Charles I auks Sir Charles Scarborough, kes oli kuningas Charles II arst. Scarborough väitis, et see täht säras erakordselt heledalt 29. mail 1660, kui Charles II naasis Londonisse pärast monarhia taastamist.

Teleskoobiga vaadates lahutub Cor Caroli kergesti kaheks komponendiks, mis paiknevad üksteisest 19 kaaresekundi kaugusel. Komponentidest heledam on 2.9 tähesuurusega A-spektriklassi (A0) kääbustäht, mille teevad eriliseks väga tugev magnetväli ja veider keemiline koostis. Ilmselt aitab tugev magnetväli mõningaid keemilisi elemente tähe pinnale tõsta. Cor Caroli nõrgem komponent on 5.6 tähesuurusega F-spektriklassi (F0) kääbustäht. Värvikontrast ei ole teleskoobis suur, kuid on siiski olemas: heledam komponent paistab nõrgemast komponendist sinakam.

Jahipenide tähtkuju. Tähelepanu väärivad kaksiktäht Cor Caroli ja kerasparv M3.

Cor Caroli ja heleda tähe Arktuuruse vahel on palja silma jaoks tühi tähistaevas, kuid kui õnnestub binokkel või teleskoobi otsijapikksilm suunata üsna täpselt nende kahe tähe vahele, näeme seal ümmargust udust laiku. Lähemal uurimisel selgub, et tegemist on kerasparvega, mis kannab nime Messier 3 ehk lihtsalt M3.

Kerasparved on sadadest tuhandetest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved, mis paiknevad galaktika halos. Kerasparv M3 asub meist umbes 34 tuhande valgusaasta kaugusel ja sisaldab ligikaudu pool miljonit tähte. Väikeses teleskoobis ei õnnestu kersaparve üksikuid tähti eristada, kuid keskmises või suuremas teleskoobis on M3 kaunis vaatepilt. 15-sentimeetrise läbimõõduga teleskoop lahutab tähti välimise kahe kolmandiku ulatuses ja 20-sentimeetrine toob välja tähed kogu parve ulatuses, välja arvatud päris keskosas.

Kerasparv M3. Pildistatud 90 mm refraktoriga, säriaeg kokku 52 minutit. Foto: Mart Stöör.

Teleskoobiga visuaalselt vaadeldes ei näe me tavaliselt küll sellist pilti nagu pika säriajaga astrofotodel, kuid juuresolev foto annab siiski küllalt hästi aimu, mida teleskoobiga näha võib.

Vaata lisaks:

• Alpha Canum Venaticorum (Jeremy Perez)
• Cor Caroli (Jim Kaler)
• Canes Venatici (Ian Ridpath’s Star Tales)
• Astronoomiapilt #15: Kaunis kevadine kerasparv M3
• Messier 3 (The Messier Catalog)

Vähi tähtkuju. Punase rõngaga tähistatud vaateväljad on kahekraadise läbimõõduga. Sinine katkendlik joon kujutab ekliptikat.

Kui taevas on vähegi pime ja segav linnavalgus puudub, näeb hajusparve M44 ka palja silmaga. Abiks on Kaksikute heledad tähed Kastor ja Polluks, mis näitavad taevas enam-vähem õige suuna kätte. M44 ehk Preseepe ehk Sõime täheparv paistab taevas uduse laiguna, vaadates seda aga binokli või teleskoobiga, näeb seal hulgaliselt tähti.

Hajusparv M44 ehk Sõim. Hajusparve tähistav sinine rõngas on 70-kaareminutilise läbimõõduga.

M44 juurest tasub teha väikese põike lääne poole ehk taevasse vaadates paremale. Umbes viie kraadi kaugusel asub kolmiktäht Tseeta (ζ) Cancri, mille lähemaid komponente (A ja B) eraldab vaid 0.9 kaaresekundit. Väikeses teleskoobis sulavad A ja B üheks täheks heledusega 5.1 tähesuurust. Kolmas täht C on tihedast paarist AB 5.9 sekundi kaugusel, C heledus on 6.2 tähesuurust. AB ja C paistavad teleskoobis kollaka värvusega.

M44 ja Tseeta Cancri. Punase rõngaga on kujutatud ühekraadine vaateväli.

Nüüd on aeg vaadata kõrgemale, kus asub Vähi tähtkuju tipmine täht, palja silmaga nähtav Ioota (ι) Cancri. Juba 25-kordse suurendusega on näha imekaunis suure värvikontrastiga kaksiktäht, võisteldes ilu poolest Albireo ja Gamma (γ) Andromedaega. Ioota Cancrit kutsutaksegi mõnikord Kevadiseks Albireoks.

Ioota (ι) Cancri heledam komponent on 4.1 tähesuurusega G-spektriklassi hiid. Sellest 30.7″ kaugusel paikneb ligi kaks tähesuurust nõrgem, 6.0 tähesuurusega A-klassi kääbustäht, mis paistab sinisena. Väikese suurenduse kasutamine aitab siin värvikontrasti võimendamisele kaasa.

Ioota ja Fii-2 Cancri. Punasega tähistatud vaateväljad on kraadise läbimõõduga.

Suunates teleskoobi Iootalt neli kraadi lääne ja ühe kraadi lõuna poole, püüame vaatevälja Fii-2 (φ²) Cancri. Tegemist on üksteisest 5.2 kaaresekundi kaugusel paikneva võrdsete heledustega tähepaariga. Kaksiktähe komponendid on mõlemad heledusega 6.2 tähesuurust ning kuuluvad A-spektriklassi.

Viimaks põikame Vähi tähtkuju lõunapoolsemasse serva, neljanda tähseuuruse tähe Alfa (α) juurde, mis erinevalt ootuspärasest on hoopis tähtkuju heleduselt neljas täht Beeta (β), Ioota (ι) ja Delta (δ) järel. Alfa (α) Cancrist vähem kui kaks kraadi lääne pool asub teine Vähi tähtkuju piiridesse jääv Messier’ objekt, numbrit 67 kandev hajusparv M67. Binokli või Galileoskoobiga paistab M67 kõigest uduse laiguna, kus on aimata nõrku tähti. Veidi suurema apertuuriga teleskoop aga näitab juba kümnete kaupa tähti selles vanas, umbes kahe ja poole miljardi aasta vanuses täheparves.

Vaata ka Jeremy Perezi suurepäraseid joonistusi:

• Tseeta Cancri
• Ioota Cancri

Messier 37 ehk lihtsalt M37 on üks ilusamatest hajusparvedest, asudes Veomehe tähtkujus heledatest tähtedest moodustuva viisnurga kagupoolse külje ligidal. M37 naabruses asuvad veel kaks silmatorkavat hajusparve, M36 ja M38, kuid M37 on neist heledam ja täherikkam, sisaldades arvatavalt üle 500 tähe, sealhulgas vähemalt 12 punast hiidu. M37 vanuseks hinnatakse umbes 300 miljonit aastat ja kauguseks 3600 kuni 4700 valgusaastat. M37 on kaunis nii binokli kui teleskoobiga vaadeldes ja on kõige paremini nähtav just talveõhtutel.

Teleskoop: 90mm f/6.6 refraktor, kaamera: Canon 50D, pildistatud 31.01.2011 läbi katuseakna klaasi, 30 kaadrit 20-sekundilise säriajaga. Kasutatud tarkvara: IRIS, GIMP.

Andromeeda galaktika (M31) on meile lähim naabergalaktika, mille suurus on võrreldav meie kodugalaktikaga, Linnuteega. Pildil on kergesti äratuntavad ka Andromeeda kaks kaaslasgalaktikat: Andromeeda tsentrist üleval-vasakul asuv kompaktne galaktika M32 ning Andromeeda all asuv kaaslane M110. Käesolev pilt Andromeedast on praegusel hetkel parima lahutusega pilt galaktikast kui tervikust. Pildi saamiseks on kasutatud Sloani 2.5-meetrist teleskoopi Apache Point observatooriumis – see on teleskoop, mida on kasutatud ka Sloani digitaalse taevaülevaate (SDSS) tegemisel.

Pilt on kokku pandud 448-st üksikust kaadrist, värvipildi tegemiseks on kasutatud Sloani g,r,i filtreid. Täislahutusega pilt on mõõtmetega 11500×37000, mis teeb 425 megapikslit! Vaadates seda pilti täislahutusega, on võimalik näha paljusid taustagalaktikaid ning erinevaid detaile Andromeeda kettas.

Vaata lisaks: suumitav täislahutusega pilt Andromeeda galaktikast
Loe lähemalt: Andromeeda ilupildi saamislugu

Foto: Raivo Hein

1. märtsil ilmus 55. astronoomiapildina foto uuest observatooriumist Saaremaal. Nüüd on esimene valgus Kaigu observatooriumist käes, teatas Raivo Hein oma blogis. Esimese objektina on uue teleskoobiga pildile püütud kerasparv M3, mis on esindatud ka astronoomiapildil #15. Käesoleval fotol on näha vaid üks serv kokku poolest miljonist tähest koosnevast parvest. Boonusena on tähtede tagant näha ka paari taustagalaktikat.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Foto: Raivo Hein

M63 ehk Päevalille galaktika asub Jahipenide tähtkujus, Suure Vankri aisast veidi allpool. Tegemist on spiraalgalaktikaga, millel puuduvad silmatorkavad spiraalharud, vaid keskne ketas on ümbritsetud paljude lühikeste spiraalharulõikudega. M63 kuulub ühte galaktikagruppi Keerise galaktikaga (M51).

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Foto: Raivo Hein

Plejaadid ehk eestipäraselt Taevasõel on kaunis täheparv Sõnni tähtkujus. Selle parve tähed on noored ja kuumad, mistõttu paistavad nad meile sinistena. Tolm, läbi mille Plejaadid rühivad, peegeldab sinist tähevalgust ja paistab seetõttu sinise udukoguna. Merope on Plejaadide heleduselt neljas täht, olles nähtav ka palja silmaga.

Vaata lisaks:

• Astronoomiapilt #7: Seitse tähte Taevasõelas
• Raivo Heina blogi

Taavi Tuvikene

Sõim ehk Preseepe ehk M44 on täheparv Vähi tähtkujus. Kuna Sõim asub peaaegu ekliptika tasandil, juhtub Kuu või mõni planeet aeg-ajalt selle täheparve eest läbi liikuma. Nii oligi novembrikuu kahel esimesel ööl näha Marssi Sõime tähtede taustal liikumas. Käesolev foto on tehtud 2. novembril kell 02.30 Tartus. Marss on näha heledaima objektina pildi keskel, Marsi ümber tihedamalt paiknevad tähed moodustavadki Sõime täheparve.

Tehnilised andmed: 5 kaadrit kokku liidetud, üksikkaadri säriaeg 2.0 s, ava f/2.8, tundlikkus ISO 800, kaamera Canon 20D, objektiiv Canon EF 85mm f/1.8. Kasutatud programmid: Adobe Photoshop Lightroom ja Photoshop CS3.

Foto: Raivo Hein

Kolmnurga galaktika, tuntud ka kui Messier 33 ehk M33 asub umbes 3 miljoni valgusaasta kaugusel Kolmnurga tähtkujus. M33 on Kohaliku Grupi suuruselt kolmas galaktika Andromeeda ja Linnutee järel. Pimeda taeva korral, kui valgusreostust ei ole, võib Kolmnurga galaktikat ka palja silmaga näha.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Foto: Raivo Hein

Täienduseks eelmise nädala Lüüra udu fotole avaldame seekord Raivo Heina pildi samast objektist. Lisaks planetaarudule on pildile jäänud ka üks spiraalgalaktika (kella 11 suunas).

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Foto: Aivar Hainsalu

Lüüra udu ehk Rõngas ehk M57 on üks silmatorkavamatest planetaarududest, asudes meist 2300 valgusaasta kaugusel. Planetaarudu tekib, kui punase hiiu staadiumis olev täht paiskab oma välised kihid eemale. Järelejäänud tähetuum on väga kuum ja hele ning ioniseerib ultraviolettkiirgusega väljapaisatud ainet, mis hakkab planetaaruduna helendama.

Pildistatud 21. augustil Tallinnas. Tehnilised andmed: objektiiv MTO 500, fotoaparaat Canon EOS 350D, monteering Meade LXD75.