Viimaste päevade külmad, kuid selged ilmad on andnud hea võimaluse õhtuti vaadelda kasvavat kuusirpi. Käesolev foto on tehtud Tallinnas 29. jaanuaril, kui kuukettast oli valgustatud pisut üle kolmandiku.

Tehnilised andmed: kaamera Canon EOS 1100D, objektiiv Canon EF 55-250mm IS.

Kui pärast pikki tormiöid taevas teise jõulupüha õhtuks selgeks läks, tuli äkki meelde, et selle aasta Veenus mul veel nägemata. Vaatasin aknasse – ja seal ta oligi. Aga temast paremal pool säras kuusirp… paraku mõlemad pooleldi metsa taga.

Ega eriti ei lootnud, et neid järgmisel päeval veel näha saab. Aga ennäe imet – kui õhtuks Tähetorni jõudsime, olid mõlemad jälle kohal.

Pilt on tehtud Tartu Tähetorni rõdult, kaameraga Olympus SP-500, statiivilt, automaatsäritusega Landscape-režiimil.

Kuuvarjutusi on võimalik vaadelda kõikjal maailmas, kus vaid Kuu parajasti loojas ei ole ja ilm lubab. Laupäeval tõuseb Kuu Eestis keskeltläbi kell 15.15 ning sel ajal on tal vasakpoolsest servast juba tükike ära hammustatud – Maa täisvari ilmub Kuule kell 14.46. Kuna Päike loojub Tartus 15.22, siis on täisvari Kuul ka “päevasel ajal”.

Kuu jõuab tervenisti täisvarju kell 16.06, maksimaalne varjutuse faas on kell 16.32. Maksimaalses faasis peaks Kuu olema kõige tumedam, punakat või pruunikat värvi. Kuu parempoolne serv lahkub täisvarjust kell 16.57 ning täisvari lahkub kogu Kuult kell 18.18.

NB! Pildil on kellaajad maailmaajas, meie aja saamiseks tuleb neile liita kaks tundi!

Täielikult varjutatud Kuu heledus võib olla väga erinev, kõige äärmuslikumal juhul võib Kuu varjutuse keskmomendil palja silmaga vaatlejale pea nähtamatuks muutuda. Enamasti on täisvarjus Kuu küll niivõrd hele, et õigesse suunda vaatamisel ei teki tema taevast ülesleidmisega mingeid probleeme. Kuuvarjutuse heleduse hindamiseks kasutavad astronoomid Danjoni skaalat (vt. näiteks http://eclipse.gsfc.nasa.gov/OH/Danjon.html). Ka sel korral on oodata pigem väga heledat varjutust, kuna Kuu läbib Maa varju üsna selle lõunapoolse serva lähedalt. Ka peaks olema hästi märgatav, et Kuu põhjapoolne (ülemine) serv on varjutuse keskmomendi paiku lõunapoolsest servast tunduvalt tumedam.

Tegelikult algab seekordne kuuvarjutus märksa varem, täisvarjule lisaks on Maal olemas ka poolvari, mis hakkab Kuu ketast katma juba kell 13.34. Meil on sel ajal Päike alles “kõrgel taevas”. Peale täisvarjutust on Kuu poolvarjus 18.18 – 19.30. Poolvarju on palja silmaga üsna raske märgata, kuna Kuu ei kaota sel ajal oma tavapärasest heledusest kuigi palju.

Kuu asub varjutuse ajal Sõnni tähtkuju heledaima tähe Aldebarani lähedal. Kuu lähedale jäävad ka Plejaadide täheparv ehk Taevasõel, Hüaadid (Aldebarani juures) ning idapoole Kaksikute tähtkuju.

Loodame, et ehk ei ole kogu Eesti pilves, vaadelge ja pange tähele – Kuu on väga fotogeeniline! Selge ilma korral toimub Tartu Tähetornis Toomemäel kuuvarjutuse avalik vaatlusõhtu.

Detailset inglisekeelset infot kuuvarjutuse kohta saab aadressilt: http://eclipse.gsfc.nasa.gov/OH/OHfigures/OH2011-Fig06.pdf

Laupäeval, 10. detsembril kell 16.00 kuni 20.00 toimub Tartu Tähetornis vaatlusõhtu. Vaatleme kuuvarjutust ja Jupiteri, vestleme sealjuures astronoomiast.

Kõik loodushuvilised on oodatud! Aga vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga! Vaatlusõhtud on tasuta. Palume soojalt riietuda – kui ilm on selge, on ka külm.

Kuuvarjutus toimub igal juhul, seda meie halb ilmaprognoos ei heiduta. Ja vaadata saab seda igas ilmanurgas, kus vaid Kuu paistab ja ilm lubab. Meil tõuseb Kuu kell 15.15, siis on tal juba tükike ära hammustatud. Täisvari ilmub Kuule kell 14.46, täisvarjutuse algus on kell 16.06, maksimaalne faas kell 16.32, täisvarjutuse lõpp kell 16.57. Täisvari lahkub Kuult kell 18.18. Ehk ei ole kogu Eesti pilves, vaadelge ja pange tähele – Kuu on väga fotogeeniline!

Käesolev Kuu foto on tehtud 9. novembril, kui täiskuust oli puudu üks ööpäev. Mõned päevad enne ja pärast täiskuud on eriti hästi näha suurte kraatrite kiirtesüsteemid. Tycho kraater paikneb pildil kuuketta keskpunktist allpool, Koperniku kraater keskpunktist kella 10 suunas ja Kepleri kraater omakorda Kopernikust kella 8 suunas.

Vaatlus on tehtud Tallinna kesklinnas läbi lahtise katuseakna, kasutatud on 90-millimeetrist läätsteleskoopi koos CCD-kaameraga.

Vaata lisaks:

• AstroPilt – Mart Stööri astrofotograafia
• Kesklinna Kuu (2011 11 09) – Astrofotograafia foorum

Kasutatud tehnika: teleskoop TS APO 90 mm, kaamera ATIK 314L+, UV/IR filter, säriaeg 0.001 s, 90 kaadrit kokku monteeritud programmiga PixInsight.

Ehkki Jupiteri vastasseis jäi rangelt võttes oktoobrikuusse, on novembri alguses vähe muutunud. Majesteetlik planeet tõuseb veidi enne päikeseloojangut ja loojub vahetult enne päikesetõusu, olles vaadeldav kogu pimeda aja ehk ligikaudu 12 tundi. Arvestades, et Jupiteri pöörlemisperiood on 10 tundi, saab öö jooksul näha kogu Jupiteri pinda. Novembri lõpus Jupiteri vaatlusaeg lüheneb: Jupiter loojub kella 5 ajal hommikul, ligi neli tundi enne päikesetõusu. Kulminatsiooni kellaaeg nihkub poole kaheteistkümnelt poole kümnele õhtul. Heledus kahaneb novembri jooksul vähe, -2.8 tähesuuruselt -2.6 tähesuuruseni ning ketta läbimõõt 49.5-lt 47.5 kaaresekundini. Seega on november väga soodne aeg suurima planeedi vaatlemiseks.

Jupiterist umbes 30 kraadi lääne pool paikneb Uraan, millel heledust 5.8 tähesuurust ja ketta läbimõõt 3.4 sekundit. Uraani leiab taevast binokli abil, kuid ketta nägemiseks on tarvis suuremat suurendust.

Vastasseisu poole liikuv Marss tõuseb kuu algul juba pool tundi enne südaööd ja kuu lõpus veel pool tundi varem. Kulminatsiooni umbes 45 kraadi kõrgusel jõuab Marss hommikul enne päikesetõusu. Marsi ketas suureneb kuuelt kaaresekundilt seitsmele, mis tundub olevat väike muutus, kuid detailide märkamiseks on iga kaaresekund oluline. Heledus kasvab 1.1 tähesuuruselt 0.8-ni novembri lõpus. Ööl vastu 10. novembrit leiab Marsi Lõvi tähtkuju heledaima tähe Reeguluse ligidalt, 1.4 kraadi kauguselt.

Kui oktoobris oli Saturni ühendus Päikesega, siis novembris ilmub rõngaga planeet juba hommikutaevasse. Kuu algul tõuseb Saturn kaks tundi ja kuu lõpus neli tundi enne Päikest. Saturn paikneb 10. novembri paiku nelja kraadi kaugusel Neitsi tähtkuju heledaimast tähest Spiikast. Saturni heledus on terve kuu vältel 0.8 tähesuurust ning ketta läbimõõt pisut alla 16 kaaresekundi.

Novembrikuised meteoorivoolud – tauriidid ja leoniidid – on seekord pettumust valmistavad, sest kummagi maksimumis on Kuu faas küllalt suur, muutes taevafooni heledaks ja nõrgad meteoorid seeläbi märkamatuks.

See-eest tasub vaadelda Kuud ennast, mis tänu libratsioonile paljastab õige pisut oma tagumisest küljest. Kuuketta kagupoolne serv on maksimaalse libratsiooni tõttu kõige paremini nähtav 4. novembril ning kaks nädalat hiljem, 18. novembril on maksimaalne libratsioon vastasservas.

Kuu faasid novembris:

• esimene veerand kolmapäeval, 2. novembril kell 18:38,
• täiskuu neljapäeval, 10. novembril kell 22:16,
• viimane veerand reedel, 18. novembril kell 17:09,
• noorkuu reedel, 25. novembril kell 08:10.

Novembritaevas saab loomulikult vaadelda ka hulgaliselt süvataeva objekte. Meie Linnutee suur naabergalaktika – Andromeeda galaktika – kulmineerub novembriõhtutel kella üheksa ja kümne vahel, olles suurepärane vaatlusobjekt binokli või laia vaateväljaga teleskoobiga. Kaksiktähtede sõpradel on võimalus võrrelda kaht suure värvikontrastiga kaksiktähte, Albireod ja Gamma Andromedaet (Tähistaeva retk #2). Hajusparvedest on suurepäraselt vaadeldavad nii Plejaadid ehk Taevasõel kui Kaksikparv Kassiopeia ja Perseuse tähtkujude piiril, kui nimetada vaid mõnda. Jääb üle vaid loota selget taevast.

Näitusel “Kuu lähivaates ja maastikul. Astrofotokonkurss 2011″ saab näha 20 paremat fotot Eesti Astronoomia Seltsi ja AS Fotoluks korraldatud konkursile laekunud töödest. Näituse avamine koos konkursi parimate autasustamisega toimub neljapäeval, 25. augustil kell 16 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis. Näitus jääb avatuks 11. septembrini.

Vaata lisaks:

• Astrofotokonkurss 2011 – tulemused
• Astrofotokonkursi veebileht

Astronoomidest ja fotograafidest koosnev žürii (Tõnis Eenmäe, Andres Tarto ja Taavi Tuvikene) valis kõigepealt välja 17 paremat fotot, mille hulgast selgitas hääletuse teel võitjad. Mõlemas kategoorias otsustas žürii välja anda kolm auhinda, lisaks said oma lemmiku valida astronoomiahuviliste kokkutulekust osavõtjad. Konkursile laekunud parimatest fotodest on koostatud näitus, mida saab 25. augustist kuni 11. septembrini vaadata Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis.

Kuu lähivaates – I auhind – Kalle Rahu

Auhinnaks on vabalt valitud foto väljatrükk 60×90 cm formaadis Fotoluksilt.

Kuu ja Veenus. Slaid. Multisäritus. Foto: Kalle Rahu

Kuu lähivaates – II auhind – Max Anderson

II auhinna võitis Max Anderson paremuselt teise ja kolmanda foto eest. Auhinnaks on 60-eurone kinkekaart Fotoluksilt.

Kuu. Foto: Max Anderson

Kuu ja Marss. Foto: Max Anderson

Kuu lähivaates – III auhind – Raivo Hein

Auhinnaks on ajakirja “Tarkade Klubi” poolaastatellimus, millega kaasneb Raivo Heina astrofotode raamat.

Kuu. Foto: Raivo Hein

Maastikufoto Kuuga – I auhind – Kalle Rahu

I auhinna pälvis Kalle Rahu kahe fotoga: “Kuu ja Veenus” saavutas žürii hääletusel esimese ja “Täielik kuuvarjutus” kolmanda koha. Auhinnaks on entsüklopeedia “Tähistaevas”.

Kuu ja Veenus. Slaid. Multisäritus ja pikk säriaeg. Foto: Kalle Rahu

Täielik kuuvarjutus. Slaid. Pikk säriaeg. Foto: Kalle Rahu

Maastikufoto Kuuga – II auhind – Remo Savisaar

II auhinna pälvis Remo Savisaar kahe fotoga: “Suveõhtu” saavutas žürii hääletusel teise ja “Lend üle kuuketta” neljanda koha. Auhinnaks on Galileoskoop.

Suveõhtu. Foto: Remo Savisaar

Lend üle kuuketta. Foto: Remo Savisaar

Maastikufoto Kuuga – III auhind – Evelin Nummert

Auhinnaks on ajakirja “Tarkade Klubi” poolaastatellimus, millega kaasneb Raivo Heina astrofotode raamat.

Teletorn ja Kuu. Foto: Evelin Nummert

Publiku auhind – Evelin Nummert

Astronoomiahuviliste kokkutulekul osavõtjad andsid enim hääli Evelin Nummerti fotole Tallinna teletornist ja Kuust. Auhinnaks on 2011. aasta kevadel ilmunud raamat “Tartu Tähetorni 200-aastane ajalugu”.

Kui kuusirpi näeme palja silmaga, siis veenusesirbi nägemiseks on tarvis binoklit või teleskoopi, kuid haruldane vaatepilt ei ole neist kumbki. Õigupoolest ei ole haruldased ka Veenuse kattumised Kuuga, kuid konkreetsest maakera punktist ei näe selliseid sündmusi just tihti. Juuresolev foto on tehtud 21. mail 2004, kui Kuu ja Veenus juhtusid taevavõlvil lähestikku ning mõnelpool õnnestus vaadelda ka Veenuse kadumist kuuketta taha. Kalle Rahu püüdis kuu- ja veenusesirbid ühele slaidifilmi kaadrile, kasutades kaht säritust. Ehkki taevakehad ei olnud pildistamise hetkel täpselt sellises asendis nagu fotol, on tegemist muljetavaldava ja tõetruu pildiga, mis saavutas fotokonkursil “Kuu lähivaates ja maastikul” esikoha kategoorias “Kuu lähivaates”.

Tehnilised andmed: kaamera Canon A-1, objektiiv MTO-1000A, film Fuji RDP III.

Foto Kuust. Siledam Kuu esikülg. Pilt: Casey Robbins

Kuu tekke teooriates on levinud versioon, et Kuu tekkis Maa kokkupõrkes Marsi suuruse kehaga. Kokkupõrke tulemusena löödi osa ainest välja, mille tagajärjel tekkis Kuu. Antud uurimuse tegijad lähtusid sellest samast teooriast. Niisuguste mudelite tulemuseks on tihti nähtus, et Kuu ei moodustu üksi, vaid ka tekib lisaks palju väiksemaid objekte.

Uuringus pakutigi, et Kuu poolte erinevus võiks olla tekkinud ühe niisuguse jääkobjektiga kokku põrkamisel. Leiti veel, et kokkupõrkava objekti mass peaks olemas umbes 1/30 Kuu massist ning kokkupõrge pidi aeglselt toimuma. Oleks kiirelt toimunud, peaks olema näha suur kraater, kuid seda ei ole täheldatud. Aeglase põrke puhul jõutakse kokkupõrkaja “määrida” väikese kihina laiali.

Et kokkupõrge saaks aeglselt toimuda, peavad objektid liikuma väga sarnaste kiiruste ja suundadega. Ühesugused kiirused saavad olla vaid sama orbiidi korral. Teadlased pakkusid välja, et algselt oli kokkupõrkaja Kuu orbiidi Lagrange punktis, ehk ühes neist punktidest, kus on võimalik liikuda samal orbiidil ilma häiritusteta. Kui Kuu orbiit natuke muutus, siis hakkas teine keha talle väga vaikselt lähenema, kuni lõpuks kokku põrkas.

Poolte erinevuste seletamiseks on olemas veel teine teooria, mis põhineb loodelistel jõududel. Kumb õige on, näitavad edasised uuringud.

Kuu pakub pildistamiseks palju võimalusi. Huvitavad võimalused tekivad siis, kui Kuu on mõne teise taevakehaga lähestikku, kui Kuu liigub mõne objekti ette või kui miski liigub Kuu eest läbi. Seekordsele astronoomiapildile on õnnestunud püüda Kuu eest läbilendav lennuk. Et sellise tabamuse jaoks on tarvis nii ettevalmistust kui õnne, räägib foto saamislugu.

Foto autor Andres Tarto kirjutab: “Pilt on üles võetud Lääne-Virumaal (tegemist on Pulkovolt, Peterburi lähistelt startinud lennukiga) ja eeltöö on iseensest üsna pikk – juba mitu suve olin vaadanud, et soodsa ilma, Kuu seisu ja selle idast tuleva liikuse vahel võib tekkida moment, et lennuk kattub. Püüdsin sama motiivi pildistada ka päev varem (siis nõksa noorema Kuuga), aga kõik läksid täpselt mööda. Samal päeval nägin veel üht kattumist (enne minu tehtud pilti) aga siis ei jõudnud ma kaamerani. Kaamera ise oli aidanurgas rippumas ja ootel ja kuigi tegin maal tööd, siis hoidsin pärastlõunal lennukitel kogu aeg silma peal. Mitu napikat oli ja siis õnneks, taevale tänu, kõik klappis.”

Käesoleva astronoomiapildiga tähistame ühtlasi astrofoto konkursi “Kuu lähivaates ja maastikul” algust. Kaasalöömiseks on aega piisavalt: on aega, et planeerida, õnnelikku hetke oodata, pildistada ja viimistleda. Selget taevast ja head pildiõnne!

Pildistatud 30. mail 2009 kell 17.39. Kasutatud Canoni 70-200 mm objektiivi 200 mm juures ja veidi kadreeritud.

12 päeva vanune Kuu. Hästi torkab silma Tycho kraater, mis asub pildil Kuu keskosast kella kahe suunas. Foto: Raivo Hein

Juba veebruaris käib kasvav Kuu taevas kõrge kaarega ja on õhtuti väga hästi vaadeldav, kuid parim õhtune vaatlusaeg saabub märtsis ja aprillis. Märtsis on noorkuu 4. kuupäeval, mõni päev hiljem ilmub Kuu ehataevasse, esimene veerand on 13ndal ja täiskuu 19ndal. Järgmine noorkuu on 3. aprillil, Kuud saab näha alates 5. või 6. aprillist, esimene veerand on 11. ja täiskuu 18. aprillil. Maikuus on õhtud juba valged ja vaatlusaega jääb kiiresti vähemaks, samuti paistab õhtune Kuu mais madalamalt kui märtsis või aprillis.

Planeedihuvilistele on sellekevadiseks maiuspalaks kindlasti Merkuur, mis ilmub lühikeseks ajaks ehataevasse märtsi keskel. Merkuuri suurim eemaldumine Päikesest on 22. märtsil, Merkuur loojub siis umbes kaks tundi pärast Päikest. Kõige parem on Merkuuri vaadelda umbes kolmveerand tundi pärast päikeseloojangut, kui Päike on 6 kraadi kaugusel silmapiiri taga. Päikesele lähima planeedi võib siis leida ligi 10 kraadi kõrguselt silmapiirist. Üsna huvitav võib olla Merkuuri otsida ka 14.-15. märtsil, kui Merkuur paistab taevas Jupiterist umbes kaks kaarekraadi paremal. Heledamast Jupiterist võib siis olla abi Merkuuri märkamisel. Paraku on mõlemad planeedid väga madalal, nii et vaatlemiseks on oluline vaba silmapiir.

Kui jaanuaris-veebruaris oli Jupiter veel õhtuti lühikest aega vaadeldav, siis märtsis kaob ta lootusetult ehakumasse. Palja silmaga näha olevatest planeetidest jääb siis öötaevas nähtavaks vaid Saturn, mille parim vaatlusaeg on märtsis-aprillis. Teleskoobiomanikel tasub Saturni sel kevadel kindlasti vaadelda, sest Saturn on teel üha kaugemale lõunataevasse, kust tagasi pöördub alles 15 aasta pärast. Nii on käesolevast aastast paremad Saturni vaatlustingimused Eestis jälle aastatel 2025–2040.

Jupiteri ja Saturni kulmineerumiskõrgus Eestis 1998-2042

See-eest sammub Jupiter kiiresti põhja poole ja käib meie taevas üha kõrgema kaarega, nagu juuresolevalt jooniseltki näha. Ehkki 2010. aastal oli Jupiter viimase 40 aasta parimas vastasseisus, kui planeediketta läbimõõt ulatus 49.9 kaaresekundini, siis 2011. aasta vastasseis ei jää sellele kuigivõrd alla: Jupiteri ketta läbimõõt küündib sel aastal 49.7 kaaresekundini. Eesti ja teiste põhjapoolsete vaatlejate jaoks on aga käesolev aasta Jupiteri vaatlemiseks parem, sest Jupiter kulmineerub eelmise aastaga võrreldes 12–13 kraadi kõrgemal, 43–44 kraadi kõrgusel silmapiirist, mis tähendab vähem õhuvirvendusi ja selgemat kujutist teleskoobis. Jupiter ilmub hommikutaevasse juunikuus ja jõuab vastasseisu 29. oktoobril, mil ta on nähtav kogu öö.

2011. aasta ei soosi kahjuks üldse meteoorivaatlusi. Suurematest meteoorivooludest jäid jaanuari alguse kvadrantiidid pilvede taha ning augustikuised perseiidid ja detsembrikuised geminiidid jäävad suures osas nägemata täiskuu tõttu. Vaid väga heledad meteoorid võivad heleda taevafooni taustal näha olla.

Varjutustest oli 2011. aasta olulisim 4. jaanuari suurefaasiline osaline päikesevarjutus, mida võis pilvede vahelt siin-seal näha. Käesoleval aastal ootab meid ees veel kaks täielikku kuuvarjutust. Neist esimene leiab aset 15. juuni ööl vastu 16ndat, paraku on meil nähtav vaid varjutuse lõpuosa ja Kuu on vaid mõne kraadi kõrgusel silmapiirist. Teine täielik kuuvarjutus leiab aset 10. detsembri õhtupoolikul. Täisvarjutuse alguseks on siis Kuu juba tõusnud, kuid asub siiski veel üsna madalal silmapiiri kohal. Täisvarjutuse lõpp ja varju lahkumine Kuult peaksid olema juba mõistlikult nähtavad.

Lisaks Päikesesüsteemi objektidele pakub tähistaevas lugematu hulga põnevaid vaatlusobjekte, mida teleskoobi või kasvõi binokliga vaadelda. Väiksemate teleskoopidega saab suurepäraselt vaadelda täheparvesid ja kaksiktähti, suuremate teleskoopidega näeb ka juba hulgaliselt galaktikaid. Kui teleskoop on küll olemas, kuid huvitavate objektide ülesleidmisega on raskusi, tasub osaleda mõnel astronoomiahuviliste üritusel, näiteks 11.-12. märtsi ühisvaatlustel Tõraveres või 10.-14. augustini astronoomiahuviliste kokkutulekul Palal. Vaatlusjuhiseid pakume ka “Tähistaeva retkede” sarjas siinsamas “Vaatleja” veergudel. Selgeid öid!

Viited:

• Alan Chu “Photographic Moon Book” (246-leheküljeline tasuta raamat PDF-formaadis)
• Top 200 most beautiful Double Stars – 200 kõige ilusamat kaksiktähte

Loe lisaks:

• Lühiülevaade 2011. aasta planeetide nähtavusest

Sel talvel ei ole just palju selget ilma olnud ja ka 6. veebruaril selgines taevas vaid lühikeseks ajaks. See-eest paistsid läänekaares üksteise ligidal kolme päeva vanune Kuu ja planeet Jupiter. Foto on tehtud Elva lähistelt Pastaku küla bussipeatusest.

Tehnilised andmed: kaamera Nikon D200, objektiiv Nikkor 28-80mm (75mm), ISO 400, säriaeg 15 s, suhteline ava 5.6.

Foto: Martin Vällik

Aprilli algul jõuab kätte käesoleva aasta parim võimalus Merkuuri vaatlemiseks: Päikesele lähim planeet on siis leitav loojangukumast Veenuse ligidalt. Käesolev foto pärineb aga 11. märtsist 2005, kui ühe päeva vanune Kuu ja Merkuur olid teineteisest 4 kaarekraadi kaugusel. Pilt on tehtud mere ääres Kakumäel.

Foto: Meelis Tiitson

Imeõhuke kuusirp on lummav vaatepilt, aga just selline paistis pärast päikeseloojangut edelataevas käesoleva aasta 17. jaanuaril. Noorkuust oli möödas vaid 2 päeva ja 8 tundi.

Pildistatud 17.01.2010 kell 17.00. Seadmed: Synta SW DOB8″ + Canon 350D. Säriaeg 1/60 s, ISO 800. Töötlus: liidetud 17 kaadrit  ja teravustatud RegiStax V5-ga.