Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "kosmonautika"

Kosmoseaasta 2008

Tõnu Tuvikene | 28.12.2008

2008. aastal oli rekordarv kosmosesüstikute lende pärast aastal 2003 toimunud Columbia katastroofi – tervelt neli ja nagu ikka pärast seda kurba sündmust, olid nad kõik seotud Rahvusvahelise Orbitaaljaama ISS ehitusega. [...]

Rahvusvaheline kosmosejaam 2008. a suvel

Tõnis Eenmäe | 06.07.2008

Tänavune suvi on taeva vaatlemiseks eriti niru – planeetidest on nähtav vaid Jupiter, seegi nähtav vaid mõned tunnid väga madalal horisondi kohal. Planeedi “ära nägemiseks” piisab loomulikult sellestki napist ajast, kuid teleskoobiga ei ole seal suurt midagi vaadata. Veidi paremas asendis on Uraan ja Neptuun, kuid nemad on jälle nii nõrgad ja väikese läbimõõduga, et nende otsimine ning vaatlemine on paras kunsttükk. Kel huvi, leiab nad loomulikult üles. [...]

Kosmosejaam Phoenix laskus Marsile

Erik Tago | 27.05.2008

25.mail 2008 laskus NASA kosmosejaam Phoenix (ingl. k. Fööniks) Marsile, et alustada uut ajastut naaberplaneedi uurimiseks. Jaam maandus põhjapooluse ligidale ning selle peamiseks ülesandeks on uurida , kas Marsi arktilises piirkonnas on vett külmunud olekus (vee jääd). See Marsile laskumine oli haruldane ka meetodi poolest- kasutati “pehmet” ehk pidurdusmootoritega jalgadele maandumist. NASAs kasutati viimati sellist maandumist ligi 32 aastat tagasi. [...]

Kosmoseaasta 2007

Tõnu Tuvikene | 01.01.2008

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade jätkuv esiletõus. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli see aga juba teine kord Kuud lähedalt uurida. 2008. aasta algul peaks sarnase teoga hakkama saama ka India. Kõik kolm riiki on teatanud oma pikemaajalisest huvist Kuu uurimise vastu, mis peaks kunagi viima ka mehitatud lendudeni meie loodusliku kaaslase juurde. India astus sellel aastal ka kosmilisi kommertsteenuseid osutavate riikide hulka, viies orbiidile Itaalia röntgeni- ja gammakiirguse observatooriumi. [...]

Kosmoseaasta 2007

Tõnu Tuvikene | 27.12.2007

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade jätkuv esiletõus. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli see aga juba teine kord Kuud lähedalt uurida. [...]

Kosmoseaasta 2006

Tõnu Tuvikene | 27.12.2006

2006. aasta kõige olulisem sündmus kosmonautikas on kahtlemata kosmosesüstikute regulaarsete lendude taastumine pärast 1. veebruaril 2003 toimunud Columbia katastroofi. Esimene katastroofijärgne kosmosesüstiku lend toimus küll juba 2005. aasta juulis-augustis, aga seda saatsid samad probleemid, mis olid hukutanud Columbia – jälle eraldus välise kütusepaagi küljest soojusisolatsiooni tükk, mis seekord küll õnneks süstikut ennast ei tabanud. Seetõttu tuli hädade kõrvaldamisega edasi tegelda ja see võttis veel ligi aasta aega. [...]

Venus Express jõudis kohale

Tõnu Tuvikene | 11.04.2006

Teisipäeva, 11. aprilli hommikul jõudis Veenuse juurde ja läks selle ümber orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) automaatjaam Venus Express, mis startis eelmise aasta 9. novembril Baikonuri kosmodroomilt Vene kanderaketiga Sojuz-Fregat. [...]

45 aastat tagasi lendas Gagarin

Erik Tago | 11.04.2006

12. aprillil 1961 tegi esimese inimesena kosmoselennu Juri Gagarin. See 105 minutine tiir ümber Maa avas uue – mehitatud kosmoselendude – ajastu. Inimene vabanes gravitatsiooni vangist. Tänaseks on lende sooritanud sajad kosmoselendurid (kosmonaudid,astronaudid, taikonaudid, kokku 449 inimest seisuga märts 2006), alguse on saanud kosmoseturism. [...]

Marsil uus tehiskaaslane

Tõnu Tuvikene | 11.03.2006

Meie aja järgi reede keskööl läks ümber Marsi orbiidile NASA automaatjaam Mars Reconnaissance Orbiter (MRO, Marsi Luuretehiskaaslane), mille peaülesandeks on selle planeedi senisest mitu korda suurema lahutusvõimega kaardistamine. [...]