Astronoomia.eePostitused sildiga '' «

Hubble tähistab 21. aastapäeva

Elmo Tempel — Thu, 21 Apr 2011 07:30:11 +0000

Tähistamaks Hubble 21. aastapäeva, suunasid astronoomid Hubble’i kosmoseteleskoobi ühele tähelepanuväärsemale interakteeruvate galaktikate paarile Arp 273.

Interakteeruvate galaktikate grupp Arp 273. Foto: NASA, ESA, Hubble Heritage Team (STScI/AURA).

Juuresoleval pildil on grupp interakteeruvaid galaktikaid. Pildil kõige suurem galaktika UGC 1810 on interakteerumas selle all oleva galaktikaga UGC 1813. Pildi ülaservas olevad sinised “juveelid” on noorte ja kuumade tähtede parved, mis eriti heledalt säravad ultravioletses valguses.

Pildil oleva suurima galaktika UGC 1810 spiraalharus (üleval, paremal) on näha ka üks väiksem spiraalgalaktika, mis ka väidetavalt kuulub samasse süsteemi.

Esimeste galaktikate sünd toimus seniarvatust varem

Rain Kipper — Tue, 12 Apr 2011 20:04:25 +0000

Astronoomid avastasid väga kauge galaktika, mis heidab valgust varajases Universumis toimuvale. Erinevalt teistest sama kaugel asuvatest galaktikatest koosneb see tunduvalt vanematest tähtedest, mis on umbes 750 miljonit aastat vanad ehk tekkinud väga noores Universumis. Võttes arvesse ka kaugust, on sealsed tähed tekkinud 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Galaktikaparv Abell 383, mille abil tehti avastus. Pilt: NASA, ESA, J. Richard (CRAL) and J.-P. Kneib (LAM), Marc Postman (STScI).

Galaktika avastati Hubble’i kosmoseteleskoobi abil ning hiljem kinnitati avastus Spitzeri kosmoseteleskoobi vaatluste poolt. Saamaks täpsemat hinnangut kauguse kohta, mõõdeti tähe spekter Kecki teleskoopidega. Tulemuseks saadi, et galaktika asub punanihke z=6.027 juures, mis tähendab, et valgus hakkas meie suunas liikuma, kui Universum oli 950 miljonit aastat vana. Vaatlemise juures kasutati ära gravitatsiooniläätse efekti, mis tekib, kui massiivne galaktikaparv (antud juhul Abell 383) satub vaadeldava galaktika ja meie vahele. Niisugusel juhul valgus kõverdub ümber parve ning muudab vaatlusobjekti heledamaks.

Tähtede vanus saadi galaktika mudelist, mis tehti eri filtrites piltide ning spektri põhjal. Spekter oli mõõdetud maa pealt ning ei ole väga suure spektraalse ulatusega atmosfääri mõjude tõttu. Mudelist leiti tähetekke kiirus (u 3 Päikese massi aastas), tähtede keskmine vanus ning kogumass.

Avastus on oluline kosmoloogia ja galaktikate evolutsiooni seisukohast. Kosmoloogid saavad selle põhjal uurida varajase Universumi tingimusi ning reionisatsiooni. Reionisatsioon on ajastu, mille jooksul hajusalt paiknev vesinik ioniseeriti ning Universum muutus läbipaistvaks ultravioletsele valgusele. Galaktikate evolutsiooni uurijatele annab avastus aimu, missugustes tingimustes on võimalik täheparvede teke varajases Universumis.

Galaktikate kauguse rekord purustatud: Hubble leidis tõenäoliselt uue kaugeima galaktika

Elmo Tempel — Thu, 27 Jan 2011 09:12:42 +0000

Pannes proovile kosmoseteleskoop Hubble võimed, õnnestus astronoomidel vaadelda senini kõige kaugemat galaktikat, mis järjekordselt purustab galaktikate kauguse rekordi. Valgus vaadeldud galaktikalt on tulnud meile 13.2 miljardit aastat (galaktika asub punanihkel 10) ning Universum oli sel ajal ainult pool miljardit aastat vana.

Hubble Ultra Deep Field. Paremal on toodud väljavõte piirkonnast, kust leiti senini kaugeim galaktika. Foto: NASA, ESA, G. Illingworth (University of California, Santa Cruz), R. Bouwens (University of California, Santa Cruz, and Leiden University) and the HUDF09 Team.

Nõrk avastatud objekt on tõenäoliselt sinistest tähtedest koosnev kompaktne galaktika, mis eksisteeris umbkaudu 480 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, ajal, mil Universumi vanus oli ainult 4 protsenti praegusest vanuses. Vaadeldud galaktika on tõesti väike, sest Linnutee suuruse galaktika jaoks oleks vaja sadu selliseid mini-galaktikaid.

Senini kõige kaugem avastatud galaktika lähivaates. Galaktika asub punanihkel 10, see on ajal, mil Universum oli umbkaudu 480 miljonit aastat vana. Foto: NASA, ESA, G. Illingworth (University of California, Santa Cruz), R. Bouwens (University of California, Santa Cruz, and Leiden University) and the HUDF09 Team.

Kui hilisemad vaatlused kinnitavad galaktika kaugust, siis saab sellest senini kõige kaugem avastatud galaktika. Praegusel hetkel asub spektroskoopiliselt kinnitatud kaugeim galaktika punanihekl 8.6, see on ajal, mil Universum oli umbes 600 miljonit aastat vana.

Üheks oluliseks avastuseks selle galaktika juures on asjaolu, et tähetekke kiirus galaktikates muutub väga äkiliselt nii kaugetes galaktikates. Võrreldes punanihel 10 asuvat galaktikat galaktikatega, mis asuvad punanihkel 8 (Universum on umbkaudu 650 miljonit aastat vana), on tähetekke kiirus kasvanud enam kui kümme korda. See on tunduvalt suurem kasv kui senini arvatud.

Veelgi kaugemate galaktikate (protogalaktikate) avastamiseks on vaja juba infrapunases piirkonnas töötavaid teleskoope. Üheks selliseks saab olema James Webb Space Telescope (JWST), mis on Hubble otsene järglane ning mille peamiseks eesmärgiks ongi galaktikate vaatlemine varajases Universumis. JWST on plaanitud üles saata selle kümnendi lõpus ning siis võime loota juba veelgi kaugemate galaktikate avastamisele.

Ornamendile sarnanev supernoova jäänus

Elmo Tempel — Tue, 14 Dec 2010 15:23:27 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobiga pildistati meie naabergalaktikas, Suures Magalhãesi Pilves asuvat supernoova jäänust SNR 0509-67.5. Pildil olev supernoova jäänus, mis kujutab endast sferoidaalset gaasimulli, on tekkinud pärast võimsat täheplahvatust. Sellise täheplahvatuse (supernoova) käigus paisatakse tähe väliskihid laiali ning tulemuseks on paisuv gaasimull.

Juuresoleval pildil on näha peaaegu sfäärilise kujuga gaasimull. Gaasimullis nähtavad virvendused on tõenäoliselt tekkinud tänu väikestele tiheduste erinevustele tähtedevahelises gaasis – erineva tihedusega keskkondades paisub gaasi mull erineva kiirusega. Teine võimalus, mis seletab virvendusi, seisneb selles, et täheplahvatus ei olnud homogeenne.

Supernoova jäänus. Pildil olev sfäär, mis kujutab supernoova jäänust, on läbimõõduga 23 valgusaastat ning paisub kiirusega enam kui 5000 kilomeetrit sekundis. Foto: NASA/ESA/Hubble Heritage Team (STScI/AURA).

Hubble paljastas noored tähed vanas galaktikas

Elmo Tempel — Mon, 29 Nov 2010 17:48:59 +0000

Senini on arvatud, et elliptilised galaktikad koosnevad peamiselt vanadest tähtedest ning praegusel hetkel neis aktiivset täheteket ei toimu. Uued Hubble’i kosmoseteleskoobi vaatlused aga paljastavad, et ka elliptilistes galaktikates võib toimuda märkimisväärne täheteke, mis on põhjustatud väiksemate kääbusgalaktikate alla neelamisest.

Pildid elliptilise galaktika NGC 4150 tuumast, mis on tehtud lähis-infrapunases valguses, näitavad, et galaktika tuumas on märkimisväärses koguses tolmu ning gaasi. Samuti on galaktika tsentris näha noorte tähtede kogumeid. Täpsem analüüs näitas, et täheteke galaktika tuumas on põhjustatud hiljuti alla neelatud kääbusgalaktikast. Antud vaatlused näitavad, et ka elliptilistes galaktikates võib tänu põrgetele olla tänasel päeval noori tähti.

Elliptiline galaktika NGC 4150. All paremas nurgas on toodud lähivaade galaktika tsentrist: tumedamad alad on tolm ja gaas ning sinakad alad on hiljuti tekkinud noorte tähtede piirkonnad. Foto: NASA/ESA.

Hubble’i kosmoseteleskoobi pildid asteroidist Vesta

Elmo Tempel — Fri, 08 Oct 2010 19:28:39 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobiga vaadeldi ühte suuremat asteroidi Vesta. Antud vaatlused aitavad ette valmistada asteroidide uurimise missiooni, mis peaks startima järgmise aasta suvel. Missiooni eesmärgiks on jääda ümber Vesta tiirlema.

Hubble fotod asteroidist Vesta. Foto: NASA, ESA.

Allikas: NASA Mission to Asteroid Gets Help from Hubble Space Telescope

Hubble vaatles komeeti Hartley 2

Taavi Tuvikene — Tue, 05 Oct 2010 20:55:46 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobiga vaadeldi 25. septembril komeeti 103P/Hartley 2, et teha ettevalmistusi NASA automaatjaama Deep Impact eXtended Investigation (DIXI) 4. novembri möödalennuks komeedist. Hubble’i vaatluste analüüs näitab, et komeedi tuuma läbimõõt on 1.5 kilomeetrit, mis langeb kokku varasemate hinnangutega.

Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt komeedist Hartley 2. Foto: NASA, ESA, H. Weaver (The Johns Hopkins University/Applied Physics Lab)

Allikas: Hubble Probes Comet 103P/Hartley 2 in Preparation for DIXI flyby

Meetod avastamaks Hubble’i teleskoobiga Neptuuni-taguseid objekte

Rain Kipper — Mon, 20 Sep 2010 06:22:44 +0000

Päikesesüsteem sisaldab väga suurel hulgal väikekehasid. Kuna enamus neist on väga väikesed ning väga kaugel, siis on neid raske leida. USA teadlased, eesotsas Cesar Fuentes’ga, leidsid uue meetodi avastamaks Päikesesüsteemi väikekehasid. Meetod põhineb Hubble’i kosmoseteleskoobi pika säriajaga vaatlustel, mis võimaldavad leida tuhmisid objekte, plutoide, mis on kuni 100 miljonit korda nõrgemaid, kui inimese silm suudab näha.

Sisuliselt vaadeldakse pikka aega ühte taevapiirkonda ning selle vaatluse ajal liigub plutoid tähtede suhtes. Pildile jäädvustatakse see väikese kriipsuna, mille abil saab objekti tuvastada. Veendumaks objekti tõesuses, on vaja leida see mitmelt kaadrilt. Kuna meetod on lihtne, siis on tehtud automaatne programm, mis hakkab otsima väikekehasid pika säriajaga fotodelt. Arvatakse, et antud meetod on suure potentsiaaliga uurimaks Päikesesüsteemi kaugemaid alasid.

Hubble'i kosmosteleskoobi poolt tehtud 4 ülesvõtet, kust on näha liikumine juuresoleva galaktika suhtes. Pildil on plutoid oma kaaslasega. Foto: Fuentes et al. 2010, arXiv:1008.2209, joonis 3.

Olles vaadanud läbi kuue aasta sobiva piirkonna pildid, on leitud juba 150 niisugust objekti, millest ainult 14 osutusid plutoidideks. Ühe vaatluste käigust leiti ka kaksikobjekt, nagu Pluuto ja Charon, kuid tunduvalt väiksemad. Jäädvustatud kaksikobjekt on toodud ka juuresoleval pildil. Siiani on leitud objekte läbimõõduga 40 kuni 100 km. Kuna uuritud sai alla ühe ruutkraadi suurune ala, mis on natuke suurem kui täiskuu pindala, siis avastamisruumi paistab olevat veel küllalt.

Allikas: Hubble data harvests distant solar system objects

Teadusartikkel: Trans-Neptunian Objects with Hubble Space Telescope ACS/WFC

Asteroidi ebatavaline saba viitab kokkupõrkele

Taavi Tuvikene — Fri, 05 Feb 2010 15:34:50 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobiga pildistati asteroidi ebatavalist saba, mis viitab kahe asteroidi kokkupõrkele. Tegemist oleks esimese korraga, kui asteroidide vöös toimuvat kokkupõrget on õnnestunud vaadelda.

Ebatavaline sabaga asteroid P/2010 A2. Pilt: NASA, ESA ja D. Jewitt (UCLA)

Komeeditaoline objekt P/2010 A2 avastati 6. jaanuaril taevaülevaate abil, mis kannab nime LINEAR (Lincoln Near-Earth Asteroid Research). Algselt komeedina klassifitseeritud objekti vaadeldi 25. ja 29. jaanuaril Hubble’i kosmoseteleskoobiga. Hubble’i piltidel on objekti tuuma lähedal näha keerukas X-kujuline struktuur, seejuures paikneb objekt väljaspool iseenda tekitatud tolmupilve, mida pole varem nähtud.

Arvatakse, et kaks seni tundmata väikest asteroidi põrkasid suurel kiirusel kokku ning tolmusaba tekkis kokkupõrkel laialilennanud materjalist, mis eemaldub päikesevalguse rõhu toimel. Kokkupõrke hüpotees on kooskõlas ka maapealsete spektrivaatlustega, millega ei ole õnnestunud leida komeetidele omast gaasilist ainet. Põneva objekti vaatlused Hubble’i kosmoseteleskoobi ning maapealsete teleskoopidega jätkuvad.

Komeeditaoline asteroid P/2010 A2 lähivaates. Pilt: NASA, ESA ja D. Jewitt (UCLA)

Allikad:

Suspected Asteroid Collision Leaves Odd X-Pattern of Trailing Debris (HubbleSite)
Suspected asteroid collision leaves trail of destruction (Astronomy Now)
A “Whodunit” in the Asteroid Belt (Sky & Telescope)

Jõulupostkaart Hubble’ilt

Taavi Tuvikene — Sat, 26 Dec 2009 17:56:14 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobiga saadi detailsed pildid massiivsest noorte tähtede grupist R136, mis asub meie Linnutee naabergalaktikas Suures Magalhaesi Pilves. Noorte siniste tähtede ümber kumab punases valguses udukogu nimega 30 Doradus. Paljud pildil olevatest sinistest tähtedest on väga massiivsed, mitmed isegi enam kui 100 korda massiivsemad meie Päikesest. Need tähed arenevad kiiresti: juba mõne miljoni aasta pärast plahvatavad nad supernoovadena.

Jõulupostkaart Hubble'ilt: tähetekkepiirkond Suures Magalhaesi Pilves. Allikas: NASA, ESA, F. Paresce (INAF-IASF, Bologna, Italy), R. O'Connell (University of Virginia, Charlottesville), and the Wide Field Camera 3 Science Oversight Committee

Allikas: Hubble’s Festive View of a Grand Star-Forming Region

Hubble näeb kaugemale kui kunagi varem

Elmo Tempel — Wed, 09 Dec 2009 09:37:23 +0000

Hubble’i kosmoseteleskoobi uue kaameraga WFC3 (Wide Field Camera 3) tehti pilt, millelt on võimalik leida galaktikaid, mis tekkisid umbes 600-900 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. See infrapunapiirkonnas tehtud pilt näitab kaugeid galaktikaid, mida senini ei olnud veel võimalik vaadelda.

2004. aastal tehti Hubble’i teleskoobiga HUDF (Hubble Ultra Deep Field), mis oli sel ajal sügavaim nähtavas valguses tehtud pilt Universumist. Uue kaameraga WFC3 tehtud pilt on samast taevaalast mis HUDF, aga lähis-infrapunasest piirkonnast. Kuna kosmoloogilise paisumise tõttu näivad kauged galaktikad punasemad, siis nende uurimiseks ja avastamiseks sobib uus WFC3 kaamera paremini.

Hubble HUDF09 pilt Universumist

Pildil on toodud HUDF09 ülesvõte, mida ühtekokku vaadeldi 48 tundi. Kuna infrapunane valgus on inimsilmale nähtamatu, siis pildil toodud värvid on kunstlikud: mida punasem on objekt, seda pikem on lainepikkus. Kõige nõrgemad ja punasemad objektid pildil on tõenäoliselt vanimad galaktikad, mida senini vaadeldud.

Allikas: Hubble’s deepest view of Universe unveils never-before-seen galaxies

Kuum täht Putuka udukogu südames

Taavi Tuvikene — Thu, 03 Dec 2009 20:03:27 +0000

Manchesteri ülikooli astronoomidel õnnestus esimest korda vaadelda Putuka udukogu südames olevat kuuma tähte, mille temperatuur on ligikaudu 200 000 kraadi. Vaatlused tehti käesoleva aasta septembris värskelt parandatud Hubble’i kosmoseteleskoobiga.

Putuka udukogu ehk NGC 6302 on Skorpioni tähtkujus umbes 3500 valgusaasta kaugusel asuv planetaarudu. Planetaarudud tekivad, kui elu lõppfaasis olev punane hiidtäht paiskab oma välised kihid eemale. Keskel paljastub väga kuum tähesüdamik, mis kiirgab ultraviolettkiirgust ja ergastab seeläbi eemalepaisatud ainet. Ümbris hakkab ultraviolettkiirguse toimel helenduma ja paistab meile ilusa värvilise planetaaruduna.

Planetaarudu tekitanud täht kaotab arvatavasti umbes 80 protsenti oma massist ning hakkab seejärel jahtuma, muutudes valgeks kääbuseks. Teadaolevalt lõpetab ka Päike oma elu umbes 5 miljardi aasta pärast valge kääbusena, olles enne seda väliskihid eemale paisanud. Galaktikasse paisatud aine rikastab keskkonda raskemate elementidega ja sellest saavad hiljem tekkida planeedid uute tähtede ümber.

Putuka udukogu keskel olevat tähte ei õnnestunud seni vaadelda paksu tolmukihi tõttu, mis teda varjab. Kuid Hubble’i kosmoseteleskoobile lisatud uus laia vaateväljaga kaamera (Wide Field Camera 3) püüdis nõrga tähevalguse siiski pildile. Astronoomid hindasid vaatluse põhjal tähe temperatuuriks ligikaudu 200 000 kraadi, mille järgi on tegemist Linnutee ühe kõige kuumema tähega. Arvatakse, et praegusel hetkel on see täht saavutanud oma maksimaalse temperatuuri ning et järgmiste aastate jooksul on võimalik vaadelda tähe heleduse langemist.

Putuka udukogu ja selle keskel asuv kuum täht. Pilt: Anthony Holloway & Tim O'Brien, JBCA.

Allikad:

Newly discovered star one of hottest in Galaxy (pressiteade)
Detection of the Central Star of the Planetary Nebula NGC 6302 (teadusartikkel)

Uued tõendid tumeaine kohta kääbusgalaktikates

Elmo Tempel — Thu, 26 Mar 2009 11:04:28 +0000

NASA kosmoseteleskoop Hubble paljastas uusi tõendeid selle kohta, et kääbusgalaktikad on ümbritsetud massiivsete tumeaine halodega.

Kääbusgalaktikad Perseuse parves

Kosmoseteleskoobiga uuriti lähedalasuvat Perseuse galaktikaparve ning avastati, et erinevalt suurematest galaktikatest, mis on teiste galaktikate gravitatsiooniliste jõudude poolt “lõhki kistud”, on väikesed kääbusgalaktikad säilitanud oma kompaktsuse.

Uuritud kääbusgalaktikad on väga vanad objektid ning nad on Perseuse galaktikaparves olnud juba väga kaua aega. Kui kääbusgalaktikates ei oleks tumeainet, siis selle aja jooksul oleksid teised galaktikad nad juba oma gravitatsiooniliste jõududega “lõhki kiskunud”. Kuna Hubble piltidel on nad endiselt kompaktsed objektid, siis see annab tugeva tõendi selles suunas, et kääbusgalaktikad peavad olema ümbritsetud massiivsete tumeaine halodega, mis “pehmendab” teiste galaktikate gravitatsioonisi jõude.

Tumeaine, mis on teatavasti nähtamatu mateeria vorm, moodustab suurema osa Universumi massist. Tumeaine olemasolu on avastatud tänu sellele, et ta mõjutab gravitatsioonilise külgetõmbe jõu kaudu nähtavat ainet (gaas, tähed, tolm). Kuna tumeainet ei saa otseselt näha, siis tema olemasolu saab tõendada ainult kaudsete vahenditega. Kõige levinum meetod on uurida tähtede ja täheparvede juhuslikku liikumist galaktikates või siis galaktikate enda pöörlemist. Galaktikate pöörlemisest ja tähtede juhuslikust liikumisest saab hinnata kui palju tumedat ainet uuritavas galaktiaks on.

Kuna Perseuse parv on meist väga kaugel, siis ei ole seal võimalik tähtede liikumist mõõta ning tumeaine uurimiseks tuleb kasutada teisi vahendeid. Teadlased on selleks välja töötanud uue meetodi, millega on võimalik hinnata minimaalset tumeaine kogust, mida galaktika peab sisaldama, et ta suudaks vastu panna teiste galaktikate gravitatsioonilistele jõududele.

Kääbusgalaktikate uurimine Perseuse parves on näidanud, et sealsed kääbusgalaktikad sisaldavad suhteliselt rohkem tumeainet kui suured spiraalgalaktikad.

Allikas: Hubble Provides New Evidence for Dark Matter Around Small Galaxies

Hääletage Hubble’i ülesvõtte valikuks!

Erik Tago — Sat, 31 Jan 2009 15:29:52 +0000

Rahvusvahelise astronoomia aasta puhul annab NASA avalikkusele võimaluse valida, millisest taevaobjektist Hubble’i kosmoseteleskoop teeb pildi. Vaadeke lähemalt ja valige:

http://www.nasa.gov/mission_pages/hubble/main/next_discovery_contest.html

Hubble’i teleskoop mõõtis süsihappegaasi eksoplaneedil

Erik Tago — Wed, 10 Dec 2008 22:52:03 +0000

Astronoomia on teinud veel ühe sammu võõrtsivilisatsiooni avastamise suunas. Hubble’i kosmosteleskoop avastas 63 valgusaasta kaugusel asuva tähe HD 189733 Jupiteri-suurusel planeedil süsihappegaasi (süsinikdioksiid). Päikesest veidi väiksem oraanzh täht HD 189733 asub Rebase tähtkujus (teine tähistus V452 Vulpeculae) ja on varasemast hästi uuritud kaksiktäht. Planeet tiirleb ematähele väga lähedal (periood vaid 2.2 maist päeva), on väga kuum ja ei ole ise elu kandja. Süsihappegaasi avastamine planeedi atmosfääris näitas, et selline mõõtmine on võimalik. Süsihappegaas on üks tunnuseid võimalikust elust planeetidel.

Tegelikult on sündinud uus teadusharu – eksoplaneetide keemia. Juba varem sel aastal avastasid “Hubble” ja “Spitzer” sama planeedi atmosfääris veeauru ja metaani. Viimastes vaatlustes leiti peale süsihappegaasi ka vingugaasi (süsinikmonoksiid).

Järgmine samm olekski süsihappegaasi avastamine ematähest eluks sobival kaugusel (elutsoonis)tiirleva Maa-sarnase eksoplaneedi atmosfääris. Siis läheb asi huvitavaks!