Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "AHHAA"

Kuu ja Veenuse kattumise vaatlus AHHAA keskuses (19. juuni 2020)

19. juuni 2020 kell 10:45–13:00

19. juunil keskpäeval saab näha võrdlemisi haruldast sündmust – Kuu varjutab planeet Veenuse. Varjutus algab kell 11:21 ning umbes kahe ja poole minutiga kaob Veenus Kuu serva taha. Umbes tund aega hiljem, kell 12:19, ilmub Veenus uuesti Kuu vastaskülje tagant nähtavale.

AHHAA keskuses toimub selle sündmuse vaatlemine alates 10:45 kuni 13:00. Kõige paremad vaated avanevad just varjutuse alguse ja lõpu paiku, varjutuse ajal vahemikus 11:24–12:19 pole Veenus nähtav ning näha saab vaid Kuud (mis on samuti oma väga õhukese sirbiga päevasel ajal üsna haruldane vaatepilt).

Simuleeritud vaade Veenusele ja Kuule pisut enne varjutuse algust. (Pilt: Stellarium)

Simuleeritud vaade Veenusele ja Kuule pisut enne varjutuse algust. (Pilt: Stellarium)

Osalemine tasuta.

Ligipääs AHHAA katusele on fuajee trepikoja 3. korruselt.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (26.–27. juuni 2020)

26. juuni 2020 kell 22:00 – 27. juuni 2020 kell 01:00
27. juuni 2020 kell 22:00 – 28. juuni 2020 kell 01:00

AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid töötavad ka valgetel öödel. 26. ja 27. juunil kell 22:00-01:00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat poolkuud. Hiljem, umbes kella 23:45 paiku tõusevad nähtavale Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn. Kui ilm ja taevas on soosivad, võime jätkata vaatlemisega planeeritust kauem. Kella 1:45 paiku tõuseb nähtavale punane planeet Marss.

Kuna see vaatlusõhtu toimub aasta kõige valgemal ajal, siis udukogusid ja galaktikaid sel korral näha ei ole, kuid hea õnne korral võib vaadelda mõnd kena mitmiktähte või heledamat täheparve.

Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade.

Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade. (Pilt: Stellarium)

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on küljeukse (Newtoni kohviku trepikoja) kaudu!

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (29.–30. mai 2020)

29. mai 2020 kell 21:00 – 30. mai 2020 kell 00:00
30. mai 2020 kell 21:00 – 31. mai 2020 kell 00:00

AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid ootavad taas külastajaid! 29. ja 30. mail kell 21:00-00:00 saab vaadelda õhtutaevas säravat kasvavat poolkuud. Kui taevas pimeneb, tulevad nähtavale ka mõned kaugemad objektid, näiteks Herkulese kerasparv (M13) või ilus kahevärviline kaksiktäht Albireo (β Cygni).

Kasvav poolkuu koos tuhkvalgusega. Pildistatud AHHAA keskuse katusel 12.04.2018.

Kasvav poolkuu koos tuhkvalgusega. Pildistatud AHHAA keskuse katusel 12.04.2018. Sarnane pilt avaneb ka maikuus.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Loe lisaks ka maikuu taevaülevaatest!

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (27. jaanuar–2. veebruar 2020)

27. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
28. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
29. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
30. jaanuar 2020 kell 17:00–19:00
31. jaanuar 2020 kell 17:00–20:00
1. veebruar 2020 kell 17:00–20:00
2. veebruar 2020 kell 17:00–19:00

2020. aasta esimesed vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 27. jaanuaril–2. veebruaril algusega kell 17:00. Õhtutaevas särab kasvav Kuu ning heleda ehatähena Veenus. Nendele lisaks saab vaadelda süvataevaobjekte, näiteks Orioni udu (M42) või Plejaadide täheparve (Taevasõel, M45).

Nähtaval on ka meie Päikesesüsteemi kaks kõige kaugemat ja muidu silmale märkamatut planeeti – Uraan ja Neptuun. Neptuun asub Veenuse lähedal ning 28. jaanuari õhtul liitub ka Kuu nendega (vt pilt). 31. jaanuari ja 1. veebruari õhtutel asub Kuu aga Uraani lähedal. Piisavalt selge taeva korral üritame need kauged planeedid teleskoobiga üles leida, sest palja silmaga need nähtavad ei ole.

Kuu, Veenuse ja Neptuuni kohtumine 28. jaanuari õhtul. Neptuun on palja silmaga nägemiseks liiga nõrk ning vajab teleskoopi. Pilt: Stellarium

Kuu, Veenuse ja Neptuuni kohtumine 28. jaanuari õhtul. Need paistavad pärast loojangut edelataevas Kalade ja Veevalaja tähtkujude vahel. Neptuun on palja silmaga nägemiseks liiga nõrk ning vajab teleskoopi. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Loe lisaks ka jaanuarikuu taevaülevaatest!

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (6.–7. detsember 2019)

6. detsember 2019 kell 17:00–20:00
7. detsember 2019 kell 17:00–20:00

Detsembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 6.–7. detsembril kell 17:00–20:00. Õhtutaevas särab kasvav Kuu ning hiljem, kui taevas pimeneb, võib näha ka mõningaid süvataevaobjekte, näiteks Lüüra rõngasudu (M57), Plejaadide täheparve (Taevasõel, M45) või kena kahevärvilist kaksiktähte Albireod (β Cygni). Taevas on olemas ka kauged gaasihiiud Uraan ja Neptuun, kuid nende nägemine nõuab samuti head taevast.

Kuu, pildistatud AHHAA katusel 15. aprillil 2016. Umbes samas faasis on Kuu ka detsembri vaatluste ajal.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Merkuuri ülemineku vaatlus AHHAA keskuses

11. november 2019 kell 14:30–15:15

11. novembri pealelõunal saab AHHAA keskuse katusel vaadelda Merkuuri üleminekut Päikese kettast. Viimane selline sündmus oli Eestist vaadeldav 2016. aasta maikuus, järgmist tuleb oodata aga tervelt 13 aastat – 2032. aasta novembrini.

Kahjuks ei saa Eestist sel korral tervet sündmust näha, sest Päike loojub ülemineku käigus. AHHAA keskuse katusel kestab vaatlus kell 14:30–15:15. Merkuur siseneb Päikese kettale kell 14:35 ning umbes kell 15:15 kaob Päike puude varju.

Vaade Merkuurile AHHAA keskuse katuselt. Juba ülemineku alguses on Päike üpris madalal.

Vaade Merkuurile AHHAA keskuse katuselt. Juba ülemineku alguses on Päike üpris madalal. Pilt: Stellarium

Vaatlusel osalemine on tasuta. Infot saab keskuse kassast.

Astronoomialoengu “A Universe of Surprises” otseülekanne AHHAA keskuses

2. november 2019 kell 19:00–21:00

2. novembri õhtul kell 19:00 saab AHHAA keskuse planetaariumis vaadata otseülekannet Chicago Adleri planetaariumis toimuvast Kavli planetaariumiloengute seeria ettekandest “Üllatav Universum” (“A Universe of Surprises”). Ettekandjateks on astronoomiadoktorid Chris Lintott ja Laura Trouille. Loengu lühikokkuvõte:

Universum on täis üllatusi, näiteks kummituslikud jäänukid mustade aukude pursetest, kaugete tähtede ümber tiirutavad eksootilised planeedid ning Boyajiani täht – meie galaktika kõige salapärasem täht. Astronoomiadoktorid Chris Lintott ja Laura Trouille kirjeldavad nende ootamatute leidude abil, mida me praegu oma muutlikust Universumist teame ja mida mitte. Nad räägivad, kuidas teadlased üllatustega toime tulevad, mis tunne on arvata, et oled avastanud maavälise elu ning tutvustavad võimalusi, kuidas igaüks meist saab koduseinte vahelt olulisi avastusi teha. Tuleviku teleskoopide abil, mis asuvad taevast pidevalt igal ööl vaatlema, saavad astronoomid esmakordselt ülevaate pidevalt muutumises olevast Universumist. Algamas on parim aeg taevasse vaatamiseks ja üllatuste osaks saamiseks!

NB! Loeng toimub inglise keeles! Pärast loengu lõppu on võimalik eesti ja inglise keeles küsimusi esitada.

Pileteid saab broneerida AHHAA keskuse e-pileti keskkonnast kuni nädal enne sündmust: https://booking.ahhaa.ee/ (hind 4 €) või osta keskusest kohapealt (5 €). Kohtade arv on piiratud!

kavli-fall19-FullDomeSurprises-web&social-assets-partner-Twitter

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (2.–3. november 2019)

2. november 2019 kell 17:00–19:00
3. november 2019 kell 17:00–19:00

Novembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 2.–3. novembril kell 17:00–19:00. Õhtutaevas saab näha kasvavat Kuud ja gaasihiiglast Saturni. Hiljem õhtul, kui taevas pimeneb, võib näha ka mõningaid süvataevaobjekte, näiteks Lüüra rõngasudu (M57), Andromeeda galaktikat (M31) või kena kahevärvilist kaksiktähte Albireod (β Cygni). Taevas on olemas ka kauged gaasihiiud Uraan ja Neptuun, kuid nende nägemine nõuab samuti head taevast.

Loe pikemalt ka novembrikuu taevaülevaatest!

Taevas 3. novembri õhtul AHHAA keskuse katuselt. Pilt: Stellarium

Taevas 3. novembri õhtul AHHAA keskuse katuselt. Pilt: Stellarium

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (4.–5. oktoober 2019)

4. oktoober 2019 kell 19:00–21:00
5. oktoober 2019 kell 19:00–21:00

Oktoobrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 4.–5. oktoobril kell 19:00–21:00. Õhtutaevas saab näha kasvavat Kuud, Päikesesüsteemi gaasihiide Jupiteri ja Saturni ning hiljem õhtul, kui taevas pimeneb, ka mõningaid süvataevaobjekte, näiteks Herkulese kerasparve (M13), Lüüra rõngasudu (M57) või kena kahevärvilist kaksiktähte Albireod (β Cygni).

Loe pikemalt ka oktoobrikuu taevaülevaatest!

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on soovituslik.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (6.–7. september 2019)

6. september 2019 kell 20:00–22:00
7. september 2019 kell 20:00–22:00

Septembrikuu vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 6.–7. septembril kell 20:00–22:00. Õhtutaevas saab näha kasvavat Kuud, Päikesesüsteemi gaasihiide Jupiteri ja Saturni ning hiljem õhtul, kui taevas pimeneb, ka mõningaid süvataevaobjekte, näiteks Herkulese kerasparve (M13), Lüüra rõngasudu (M57) või kena kahevärvilist kaksiktähte Albireod (β Cygni).

Loe pikemalt ka septembrikuu taevaülevaatest!

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on peaukse kaudu.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus soovituslik.