Leht 1 koguhulgast 1

Celestron Astromaster 70AZ ja Canon 50D tasakaalu

PostitusPostitatud: 03 Veebruar 2016, 00:58
Postitas Kristen
Tere kõigile!

Ma selles teemas täiesti algaja ja pole veel teleskoobiga ühtegi astrofotot teinud. Erinevate fotoobjektiividega aga täitsa edukalt ja pildistamises üldiselt edasijõudnu. Aga teleskoop on nüüd keerulisem aparaat, kuigi optiliselt ja tehniliselt arusaadav.

Tehnika:
1. Celestron Astromaster 70AZ
2. Canon EOS 50D
3. Hot VITE 1.25" CA1 Extension Tube (http://www.ebay.co.uk/itm/221952377587? ... EBIDX%3AIT)

Antud teleskoop sai valitud sisseastumismudeliks saamaks teada, kas see teema hakkab huvitama. Eks tulevikus saab siis näha, kas on vaja valgemat klaasi ja paremat monteeringut või mitte. Jõulude/aastavahetuse ajal õnnestus paaril korral pilvede vahelt kuud näha ja täitsa äge oli vaadata.

Sain u. nädal tagasi fotoka adapteri kätte ja avastasin, et süsteem on päris tugevalt fotoka suunas tasakaalust väljas. Kaamera kaal on 822g. Seega jäi tasakaalupunkt u. 20 cm tahapoole, kui teleskoobi statiivikinnitus. Paras piin oli teha testpilte kaugetest katusereklaamidest, kui süteem vajub peale statiivi lukustamist veel veidike otsaga ülespoole.

Kas kellegil on esinenud sama probleem?

Kas võiks teleskoobi otsa kinnitada lisaraskuse u. 1-1,5kg või peaks panema mingi pikema tahaulatuva kinnitusplaadi olemasoleva alla?

Teleskoobi kinnitusplaadil (1,75") on all kaks keermestatud auku olemas ja sinna saaks kruttida nt. http://www.teleskoobid.ee/ee/teleskoobi ... aat-33-5cm sellise jupi ja siis ajada süsteem statiivil tasakaalu? Siis saaks ka panna plaadi ja teleskoobi toru vahele mingi "kustukummi" tasakaalupunktist toetama.

Kõik nõuanded tulevad kasuks ja annan ka töötavast lahendusest tagasisidet, kui selleni jõuan. Samas loodan jõuda sinnamaani, et julgen ka teile pilte näidata ja tagasisidet saada.

Tänud ette,
Kristen

Re: Celestron Astromaster 70AZ ja Canon 50D tasakaalu

PostitusPostitatud: 03 Veebruar 2016, 16:56
Postitas Pursui
Ma ei tea kas 100 € on nüüd piisav kooliraha, et endale selgeks teha , peale Kuu pildistamiseks selline asjandus ei sobi millegiks.
Pead tasakaalu raskused etteotsa kinnitama. Fotograafiaga kursis olevana peaksid teadma, et kvaliteet ja hind käivad käsikäes. you'll get what you pay.
Et tuleviku frustratsiooni vältida, kingi mõnele lapsele see teleskoop. Vähemalt jagub rõõmu natuke kauemaks...

Re: Celestron Astromaster 70AZ ja Canon 50D tasakaalu

PostitusPostitatud: 05 Veebruar 2016, 23:40
Postitas Tõnis
Tere Kristen!

Vastukaalude lisamine teleskoobi torule ei ole mingi väga uudne asi. Pane mingi mõnesaja grammine raskus toru peale ja tõmba kasvõi teibiga kinni. Lase teleskoobi toru vabalt üles-alla liikuma ning otsi tasakaalupunkt üles.

Nagu Pursui suht otse ütles, ei ole sellise teleskoobiga astrofotograafia kõige tulemuslikum. Säriajad on isegi väga heledate objektide (st. Kuu ja Päike läbi filtri) korral suhteliselt pikad. Kuna sel teleskoobil mootorit ei paista olevat, siis seab see üsna üheselt piirangud säriajale...

Oluline on see, et ka läbi liikumatu teleskoobi pildistades kehtib see nn. "500 reegel", mis ütleb, et väljavenimata tähekujutised saab siis, kui säriaeg sekundites on lühem kui 500 /objektiivi fookuskaugus millimeetrites. Sinu 900mm fookuskaugusega teleskoopi objektiiviks kasutades oleks pikim teravat kujutist andev säriaeg siis 0.5 sekundit! Aga see on siiski nö. ülempiir ja parem oleks veel ca 2x lühema säriga piirduda.

Võib küll mõtelda, et Kuu on väga hele - siiski on madala(ima) ISO väärtusega (=väiksemad mürad) pildistades ikkagi valgust vähevõitu :-) Sama filtreeritud Päikesega. Õnneks saab ISO-väärtust muuta ning mitme kaadri kokkulappimine võiks Kuu-Päikese-heledaimate_planeetide signaal-müra suhet meeldivalt tõsta! On veel üks nipu - su fotokas võimaldab tõenäoliselt ka filmida. Proovi Kuud ja mõnda heledat planeeti max võimaliku lahutusega filmida ning lapi kaadrid pärast nt Registaxiga kokku.

Üks hea uudis ka: 900mm on parajasti selline fookuskaugus, millega saab tavalise 1:1.6 digipeegli sensorile manada täitsa suure Kuu - läbimõõt on sensoril ca 8.1 millimeetrit e. 1700-1900 pikslit. Veenuse (kui ta on peaaegu Maa ja Päikese vahel) läbimõõt oleks ca 57 pikslit ning Jupiteri läbimõõt ca 40 pikslit. Midagi justkui oleks. Aga ikkagi - valgust on vähe.

Minu soovitus - kindlasti proovi ka sellise komplektiga pilti teha, kuid ka Pursui soovitus on tegelikult täitsa hea :-)