Astronoomia foorum

Orioni udu siis 12x30sek.Pole küll see mida proffide blogides näeb,kuid ise olen rahul,enne,kui kevadel lõpuks värskesse õhku kolin.

Pole paha
Tee veel üks katsetus, aga seekord proovi mitte 12x30 vaid nt. 100x30. Noh.. proovi efektiivne säriaeg vähemalt poole tunni peale viia Kui fotokal on distantspäästik või saad kaamerat arvutist (nt. üle USB) juhtida, siis on see väga lihtne ja mugav.

Vägev. Kahju, et ma ise seda objekti ei näe.

Kirjuta, millega pildistasid, mis tarkvaras eeltöötluse tegid ja milles kokku lappisid.
Ma olen kindel, et selles pildis on rohkem kui hetkel paistab
Võimalik, et ma eksin aga tundub, et sa ei kasutanud tasaväljakaadreid, et vinjetist lahti saada (varjud kaadri servades).


Tasaväljakaader aitaks sellest suurmas osas lahti saada.

Kas sa saaks üles laadida (kusagile mujale) TIFF või FITS formaadis pildi, mida sa pole veel nö "venitanud"?

Kaameraks oli canon 550.Kokku sai lapitud DeepSkyStackeriga.Kas enne mingi eeltöötlus ka veel käib?Registaxile millegipärast suured pildid ei meeldi(üle 10ne mb olid).JPEG formaadis,rawd pole selleks teinud,siis ju maht kordades suurem.Olen proovinud,kuid siis ei võtnud registax üldse vastu.Aga muid kaadreid peale valguskaadrite pole kasutanud.See vinjet vast tulnud histogrammi,heledust jne. kruttides.Kuhu ma saaks ta üles laadida?Järgmise nädala lõpuni kodust eemal,kuid siis saaks üles laadida.

Mitme kordne suurendus?

P.S Hea näeb välja!

Tere
Ja mis monteeringut teleskoobil kasutad?

Tere. Celestron CG5,kahe mootoriga,mitte goto. ' Suurendust raske öelda,mina seda välja arvutada ei oska.Teleskoop 90/600`ja canon 550.

Aga mitme mm okulaar ja kui kasutasid Barlowit siis mitme kordset (okulaaril peaks olema mm peal kirjas)

Barlowd polnud,okululaare pole sinna vahele vaja,t-rõngas ja adapter olid teleskoobi ja kaamera vahel.Kiibi suuruse järgi arvutatakse suurendus välja.Saab ka läbi okulaaari ja objektiivi.On ka spets okulaarid,mille kinnitad kaamera külge,siis pole objektiivi jälle vaja.Kui pildistada ka läbi okulaari,ning suurendus okulaari järgi arvutada,siis ei pea see paikka.

Raigis saatis mulle TIFF'i ja ma proovisin seda veidi timmida ja panen siia ka paar pildikest protsessist.

1) Kiire ja julm, kuid ajutine "venitus", et näha mis seal pildil üldse peidus on


2) Taust vajaks korrastamist. Alati tasuks teha tasaväljakaadreid. Saab lahti objektiivi/peegli/sensori tolmust ja vinjettist.


3) Tausta hälvetest genereeritud "mask" (see lahutatakse pildist)


4) Lahutus tehtud


5) Värvikorrektsioon ("valge" = valge) lähtudes udukogust ja liigse rohelise eemaldamine

Pildid on vales järjekorras, kuigi eelvaade näitab õiget asja...

Edit: Tõstsin pildi tagurpidi järjekorda ja nüüd näitab õieti.

Aga äkki saaksid lõpliku(töödeldud) pildi ka siia foorumisse üles panna?

...ja siin on siis nö tulemus.
Tegelikult saaks seda veel timmida aga pole hetkel aega. Tegelikult peaks appi võtma "maskid" jms. et müra uuesti välja ei roniks ja udukogu tuum liiga heledaks ei läheks.

natuke suurem pilt:

http://www.astropics.eu/?attachment_id=224

Jah, töödeldud ja mittetöödeldud pildil on ikka vahe sees!

Eile proovisin uuesti,vabas õhus,ja väikse valgusreostusega piirkonnas.
Jama tekkis joondamisega,üle 30seki säri ei saanud.Ei vaadanud läbi tsentriaugu ka.Peaks tsentriaugu korgile vast veel augu keskkohta tegema ja läbi selle,siis saab vast paikka.

Muide, kui sul on CG5, kas sul see polaarpikksilm ka olemas on?
Lood+polaarpikksilm+valgustatud niitristiga okulaar on mobiilse astrofotograafi sõbrad
1. Esmalt monteering loodi
2. Seejärel polaarpikksilmaga poolus võimalikult hästi paika - seejärel peaksid saama juba põhimõtteliselt mitmeminutilist säri teha
3. Valgustatud niitristiga okulaari ja vajadusel Barlow läätsega pumpad suurenduse võimalikult üles ning teed kiire kahe tähe meetodil polaarjoondamise - maksimaalselt viie iteratsiooni järel peaks telg nii piisavalt paigas olema, et saad üsna muretult taevast pildistada. Kui kasutatav suurendus on suur, siis läheb selleks üsna vähe aega
4. Kui sul ei ole autogiidi, siis võiksid vabalt kasutada seda niitristiga okulaari visuaalseks gideerimiseks pildistamise torule või monteeringule kinnitatud lihtsa pikksilmaga - meetod töötab hästi ning lahendab edukalt ka kesktaseme monteeringu käiguprobleemid (perioodilise vea)

CG-5 on olemas ka tarkvara abil töötav polaarjoondamine, juhuks, kui Põhjanaela pole näha. Väga abiks muide.
Proovida võid ka Kochab Method nime all tuntud moodust polaarjoondamiseks (guugelda)

Tarkvara jaoks peaks goto olema,mul tavaline 2he mootoriga.Hea lihtne.Pole vast mõtet sinna gotot osta ka,sest tegelikult CGEM ju ka veel olemas(pole seda küll välja vedanud,ega joondanud veel).
Siis peab muretsema polaarpikksilma ja valgustatud niitristiga okulaari.Eks mingi toru siis ka gideerimiseks ikka.