Astronoomia foorum

Kuna Kuu rikub kõik ilusa ära, mõtlesin niisama ja naljaga pooleks teha ühe pildi latsertiidgalaktikast Mrk 421.
Mu teleskoop on selle jaoks ilmselgelt liiga pisike aga pildile ta vähemalt jäi.
Tegemist on umbes 397-434 miljoni valgusaasta kaugusel asuva blazariga. Latsertiidgalaktika on galaktika, mille keskmes asub aktiivne must auk. Väidetavalt on selle musta augu mass võrreldav umbes miljardi Päikese massiga.
Mrk 421 on muide üks Maa lähimaid blazareid.



FITS'i laadisin siia: http://nova.astrometry.net/user_images/13777

Mitme kordne suurendus? Ja mis firma kaamera?

Kaamera on ATIK 314L+ ja teleskoobi FL on 600mm, seega peaks suurendus olema umbes 53x. Selle toruga mahub kiibile umbes 51x38 kaareminutit.

Veel võimsamate numbritega on OJ 287, mille keskel asub üks massiivsemaid musti auke - 18 miljardit Päikese massi.
OJ 287 on meist 3,5 miljardi! valgusaasta kaugusel. RA 08h 54m 48.9s Dec +20° 06′ 31″ , tähesuurus 14,2.
Soomlane, Mauri Valtonen (Tuorla Obs.), on seda päris tõsiselt uurinud.

Äkki saad sa sellest teisest ka pildi teha?Või seda teist ei näegi kuna ta asub liialt kaugel? Ja mis teleskoop oli?

Erki kirjutas:Äkki saad sa sellest teisest ka pildi teha?Või seda teist ei näegi kuna ta asub liialt kaugel? Ja mis teleskoop oli?

Kui mingile objektile on antud näivaks tähesuuruseks 14.8, siis saab teda kaamera ja suhteliselt keskpärase teleskoobiga "nähtavaks" muuta. Kui sa saad ligi mõnele 12"+ teleskoobile, näed sa seda ähmast täpikest ka nö palja silmaga.

Näiv ja tegelik tähesuurus ehk heledus, võivad olla aga väga erinevad. Kujuta ette, et sul on 3 valgusallikat. Üks on 5 m, teine 5 km ja kolmas 5 va kaugusel. Kui nad kõik näivad sulle sama heledatena (näiv heledus), siis millise valgusallika tegelik heledus on kõige suurem? Ikka see, mis asub kõige kaugemal.
Esimene neist on vaevu hõõguv lambipirnike ja kolmas on täht, kauges päikesesüsteemis.

OJ 287 puhul ongi hämmastav (vähemalt mulle) selle kaugus 3.5 Gly ehk 3,500,000,000 valgusaasta ja näiv tähesuurus (magnituud) 14,2. (loe lisaks: "http://www.google.ee/search?q=tähesuurus")

Palja silmaga nähtav Andromeda udukogu (tegelikult galaktika, M31), asub meist vaid 2,5 Mva kaugusel (2.5x10^6 ly - 2,500,000).
Võttes appi korraliku amatöörteleskoobi, õnnestub sul heal ilmaga näha näiteks Messier'i kataloogi kaugemaid liikmeid. Need jäävad aga kusagile 60 Mly (60×10^6 ehk 60,000,000) valgusaasta kaugusel.
Pika jutu mõte on see, et 3.5Gly kaugusel käib ikka väga tõsine mürgel, et olla nähtav selliselt hoomamatult distantsil.

Enamus peab neid objekte visuaalselt igavaks. Nõus, aga lisades siia juurde need pöörased numbrid, muutub see hägune täpike päris huvitavaks. Googelmoogelda veidi ja sa leiad päris palju huvitavat infot nende kohta.

Aga mis teleskoop siis oli?

Lahe!
Ma proovin järgmise selge taevaga lõvitrio galaktikaid tabada(M65,M66,NGC 3628),kõik asuvad 65,000,000 valgusaasta kaugusel!

Noh võib ju kah proovida!

Arvutasin välja,kui kaugel on mainitud galaktikad kilomeetrites:

Lõvitrio: 43 893 600 000 000 000 000 000 km

Mrk 421: 288 576 000 000 000 000 000 000km

OJ 287 : 2 525 040 000 000 000 000 000 000 km

Noh, algaja8 kas vaatlesid juba lõvitriot?

Kui nädalavahetus ja selge ilm kokku jooksevad võiks vaadata küll(hetkel pole veel vaadanud).

Ok!
Kas teed pilti kah?

Erki kirjutas:Ok!
Kas teed pilti kah?

Kui ilma oleks
Käesoleva aasta teine pool on minu jaoks ikka väga viletsa ilmaga olnud. Need üksikud korrad, kui taevas oli selge, oli mul midagi muud käsil. Peab veel ootama.

Loodame siis, et oleks ilma!