Astronoomia foorum

Paar ööd tagasi oli taevas nii selge, et tekkis kibe soov proovida kesklinnas (Tallinn) asuva kortermaja aknast Andromeeda udukogu (M31) pildistada.
Katuseaken käis just täpselt nii palju lahti, et sai 8 korruselise maja kohale kerkinud M31 vaevu kaadrisse.

Perfektsest polaartelje joondamisest võis ainult unistada.
Iga kaadri säri oli 15 sekundit, ISO 1600 ja kõlblike kaadreid sain kokku 12. Teleskoobiks on TAL-2 1200mm F8
Ühtegi valgusreostuste vastu aitavat filtrit kahjuks mul pole ja pilte tegin RAW formaadis.

Töötlemata RAW kaadrid on umbes täpselt sellised:


Peale IRIS'ega töötlemist ja ladumist, kruttimist ja Gimp'iga kohendamist sain lõpuks sellise pildi:


Arvamused ja soovitused teretulnud.

tubli töö...

Päris vinge. Isegi mõned tolmuribad on nähtavale tulnud.

Mingi õhtu lõbustasin end veel naabermaja katuse kohal oleva M31 jäädvustamisega. 80+ klõpsu jäi alles vaid 29. Tegelikult oleks neid vaja vist 300-400 ja siis võiks sellest pildist lõpuks asja ka saada. Kuna Andromeda ei mahu sensorile ära siis peab mingi teise ohvri otsima.

Kuna selge taevas on tänu aastaajale haruldane nähtus, ei saanud eilset "auku", millest paistis Kassiopeia, kasutamatta jätta. Nähtavust pärssisid mõned kõrged pilved, Tallinna 29 000 tänavavalgustit ja oma täies ilus särav Kuu.



Tegemist ei ole ilmsel väga populaarse objektiga aga mulle hakkas ta meeldima. Kindlasti tahaks seda pildistada ka madalamast valgusreostusest.

Küsiks selle M103 kohta nii, et miks lähevad tähed "rasvaseks" ja jätavad uduse mulje. Samas on vaevumärgatavad difraktsioonist tekkinud kiired teravad. Teravaust kontrollisin pildistamise ajal ka Bahtinovi maskiga.

Ise kahtlustan, et seda põhjustavad kõrged pilved/vine aga ma pole selles päris kindel.

mart kirjutas:Küsiks selle M103 kohta nii, et miks lähevad tähed "rasvaseks" ja jätavad uduse mulje. Samas on vaevumärgatavad difraktsioonist tekkinud kiired teravad. Teravaust kontrollisin pildistamise ajal ka Bahtinovi maskiga.

Ise kahtlustan, et seda põhjustavad kõrged pilved/vine aga ma pole selles päris kindel.

Pakun oma fotograafiakogemuse järgi, et tegu on eredate tähtede väljapõlemisest tingitud laialivalgumisega. Sensori dünaamika on nii kitsas, et nõrgemaid ja tugevamaid objekte ühe kaadriga korrektselt säritada ei saa. Eriti hästi torkab see silma nt kuu ja mõne muu objekti kõrvuti pildile püüdmisel.

Eelmise jutu selgituseks kõrvuti pandud kaks kuupilti. Esimest üritasin säritada nii, et tuhkvalgus pildile jääks. Teist nii, et kuu ise välja ei põleks. Esimene neist 1s, teine 1/50s ehk 0.02s säriga. Heleduste vahe on ligi 6 F-stoppi. Vaata, kuidas kuu paistab esimesel kaadril tunduvalt suurem ja udune, kuigi fookust ei ole vahepeal muudetud.
Ülejäänud parameetrid: 400mm objektiiv, ISO400, F/5.6 Kahe pildi vahe 3 minutit.

Läbi katuseakna klaasi pildistatud Kuu:

Möödunud nädalavahetusel läks taevas lõpuks selgeks. Väljas oli aga külm ja kole ja sai jälle katusekanast taevast vahitud. Proovisin ka pilti teha. Läbi klaasi

Tulemus on selline:

Kas saan õigesti aru et kõik pildid on ilma teleskoobita tehtud? Ja ikka statiivi peal?

sviljar kirjutas:Kas saan õigesti aru et kõik pildid on ilma teleskoobita tehtud? Ja ikka statiivi peal?

Minu omad on ikka läbi teleskoobi. Esimesed on TAL-2 ja 2 viimast, IMG_6380-sml-1ja see M37 on 90 mm refraktoriga. Refraktori monteeringuks on CG-5. Pildid on tehtud kõik samast aknast ja keset silmipimestavat valgusreostus.
Canon 50D DSLR ei ole modifitseeritud ja valgusreostuse filtrit ka kahjuks pole.

Tere. Kuidas on võimalik kõrvale hoida temperatuuride vahelisest tingitud virelusest teleskoobi okulaaris? Pilt ei tule ju sel juhul selge?

sviljar kirjutas:Tere. Kuidas on võimalik kõrvale hoida temperatuuride vahelisest tingitud virelusest teleskoobi okulaaris? Pilt ei tule ju sel juhul selge?

Augustis oli veel soe ja aken oli lahti. Kuna toas oli sama temp, mis õues, siis polnud nagu häda midagi. Septembris läks keerulisemaks, sest õues läks jahedamaks ja talvel on see täiesti võimatu.
Talvel olen pildistanud läbi kinnise akna ehk siis läbi klaasi. Jah, ma tean, see klaas on täis vigu ja lainetusi aga mis sa hädaga teed . Kui just väga külm ei ole, pesen klaasi autoakna pesuvedelikuga väljast puhtaks. Ega see ideaalne lahendus pole aga kätt saab ikka harjutada.
Suurimaks probleemiks on hoopis ala piiratus, mida aknast näeb.