On olemas Jaak Jaaniste ja Enn Saare igihaljas
"Täheatlas" (vt.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12079), sellest saab kõige rohkem abi Kuu ja planeetide vaatlemisel. Loomulikult ka tähistaevas orienteeriumise koha pealt (minu arvates on see üks paremaid võimalusi omale iseseisvalt tähtkujud selgeks teha).
Taevakaartide ja objektide mõttes on võrdlemisi hea Peep Kalvi
"Eesti taevaatlas"(vt.
http://www.reves.ee/node/9), mis koosneb kahest raamatukesest - üks sisaldab tähistaeva kaarte, teine kataloogi koos objektide kirjeldusega. Kaardi osa on heaks võrdluseks, kuid teleskoobiga nõrgemate süvataevaobjektide leidmiseks jääb sellest sageli pisut väheseks (kõige nõrgemad tähed on seal vist 6.5 tähesuurust -- juba binokliga näeb 8-9 tähesuurust ikka ära).
Selleks, et saada teada, mis taevas PRAEGU näha on sobib perfektselt planisfäär, Eesti jaoks on parim
Tartu Tähetorni planisfäär (selline:
http://opik.obs.ee/osa1/ptk07/pildid/planisf.gif), osta saab seda näiteks Apollo raamatupoodidest, Tallinnast ja Tartust ka AHHAA keskusest.
Kahjuks ei ole Eesti keeles välja antud ühtegi sellist raamatut nagu nimetatud "Turn left at Orion". Siiski on mõned võimalused:
Astronoomia.ee's ja veebiajakirjas "Vaatlejas" ilmunud tähistaeva retked koos otsimiskaartidega. Sarnaseid tähistaeva tuure leiab ka suuremate astronoomiaajakirjade veebilehtedelt, vaata neid ajakirju nt. lingilt
http://www.astronoomia.ee/maailm/#uudised, päris alt. Soovitan esmalt vaadata Sky&Telescope ja Astronomy Now veebilehti.
Teleskoobi üles seadmise ja kasutamise koha pealt võid proovida näpuga järge ajada sellistest artiklitest:
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=282,
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=540 ja
http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=631. Viimase lingi alt, artikli lõpust, leiad mõned viited inglisekeelsetele materjalidele.
Minu soovitused vaatlemiseks:
- Otsi üles Kuu, Jupiter ja Veenus. Millal nad näha on? Vaata Astronoomia.ee "Tähistaeva" jaotise alt "Vaatlustabelid" ning loe läbi Astronoomia.ee kuu tähistaeva ülevaade. Proovi erinevaid suurendusi. Võimalusel proovi nähtav hariliku pliiatsiga üles joonistada - näiteks teed enne sirkliga paksema valge paberi peale ringi ning sinna sisse ja ümber joonistad siis selle, mida nägid - nt. Jupiteri vöödid ja nende kuju ning kuude asukohad või Veenuse sirbi kuju. Või mõne ilusa Kuu kraatri.
- Otsi üles Orioni tähtkuju ja sealt Orioni udukogu M42, mis asub "mõõga otsas". Proovi jällegi erinevaid suurendusi. Udu keskel on hästi tihe mitmiktäht, mida nimetatakse Orioni Trapetsiks (inglise keeles Orion Trapezium). Vaata, mitut tähte sinu teleskoop seal näitab? Kuud on suhteliselt lihtne ka läbi okulaari pildistada.
- Plejaadid ehk Taevasõel ehk M45 - kasuta väikest suurendust. Proovi üles joonistada kõige heledamate tähtede asukohad.
- Andromeeda galaktika - sa ei näe tõenäoliselt rohkemat kui udust laiku (natukene suuremat, kui palja silmaga), kuid selle otsimine nõuab natukene rohkem vaeva ning näed ära kõige kaugema valguse, mida inimese silm ilma teleskoobita on võimeline nägema. Sealt hakkas praegu meieni jõudev valgus tulema pisut peale seda, kui meie esivanemad puu otsast alla tulid...
Miks ma soovitan nähtut üles joonistada? See õpetab detaile vaatlema ning samas ka nägema.
Selgeid öid ja jõudu vaatlemiseks
P.S. Praegu on Geminiidide meteoorivoolu maksimum - kui peaks selginema, vaata peale südaööd kusagil pimedas kohas ca pool tunnikest taevasse.