Astronoomia foorum

Saan vist asjatundjate tögamist kuulda, aga, tellisin oma 9a. pojale Bresser Venus teleskoobi. Jaa-jaa, sellesama sealt Hobby Hallyst. Kuna mul pole sellest asjast halli aimugi, kuid pojal hirmus huvi, siis palun natuke abi. Asi nimelt selles, et ma ei saa päris hästi kasutusjuhendist aru. Mulle tundub eestikeelne olevat ebatäpne, kuid võõrkeeltes jään jänni. Olen seadistamisega jõudnud nii kaugele, et on paigas 20mm okulaar ja pean paika saama LEDotsija.Õpetuse järgi peaks nüüd LEDotsijas saama kujutise niitristi keskele, aga ma ei suuda tuvastada mingit niitristi.Kas LEDotsijat peab enne igakordset vaatlust sättima? Ilmselt ei saagi enne midagi muud vaadelda kui see paigas pole? Edasi läheb päris keeruliseks minu jaoks- polaartelje joondamine jne. Kas on mõnda raamatut, mis oleks meile jõukohane? Ma ei tahaks enne jonni jätta kui mingigi ettekujutus asjast olemas, et siis otsustada kas teleskoop võtta või jätta.

Tere,

Led otsijal vist tavaliselt mingit niitristi pole jah. Selle paikasättimine võiks teoorias käia nii: Otsid üles mingi hästi nähtava (mobiili) antenni või elektriposti ja suunad teleskoobi sellele tipule (loomulikult sobib selleks iga hästi eristatav objekt). Okulaariks valid võimalikult väikese suurendusega varianti (20mm on ilmselt selleks sobiv, annab 35 kordse suurenduse) ja katsud selle posti või antenni (tipu) vaatevälja saada (võimalikult vaatevälja keskele isegi). Kui post on üles leitud ja okulaarist kenasti näha, siis tuleb teleskoobi toru liigutamata paika sättida LED otsija, st. vaadates seda posti või antenni LED otsijast tuleb selle punane täpp sättida samasse punkti kuhu on suunatud teleskoop (okulaarist avaneva vaate keskel olev punkt). LED otsija on siis paigas, kui vaatevälja keskpunkt ja otsija punane täpp vaatavad samasse sihti ja suunda (samasse punkti), nii et LED otsijaga mingile huvitavale objektile suunates (teleskoobi toru liigutades) oleks vaadeldav objekt ka okulaarist nähtav.

LED otsija tuleks teleskoobi külge võrdlemisi tugevalt kinnitada. Kui LED otsija peale igat vaatlust toru küljest ära võtta, siis tuleb ta kindlasti iga kord jälle uuesti paika sättida. Muidu peaks ta ikka piisavalt korraliku kinnituse puhul pikemat aega õigesse suunda näitama.

Kindlasti saab ka ilma LED otsijata vaadelda, ta on lihtsalt abiks objektide otsimisel. Teleskoobi toru on võimalik "silma järgi" ka küllalt täpselt suunata (vähese kogemuse olemasolul).

Polaartelje paikasättimine on kindlasti natukene keerulisem ülesanne. Samas saab jällegi ka ilma polaartelge joondamata vaatlusi sooritada. Selle paikasättimisel on eeliseks see, et kui kord täht vaatevälja saadud, siis piisab vaid ühe kruvi keeramisest, et tähte vaateväljas hoida (samuti on see oluline, et võimalikud kellamehanismid õigesti töötaks). Muide, need Bresser Venus teleskoobid, mis ma kiire otsinguga netist leidsin olid kõik asimutaalse monteeringuga. Kui Teie ostetud teleskoop on see, siis ei tule teil polaartelje joondamise pärast muretseda, asimutaalsetel monteeringutel ei ole lihtsalt sellist võimalust.

P.S. Bresser ei ole ilmselt algajale vale teleskoop. Lihtsalt peaks teadma, et 76mm apertuur (peapeegli läbimõõt) ei võimalda (st. võimaldab, aga sellel ei ole suurt mõtet) näiteks kasutada kaasasolevat 4mm okulaari, kuna sellise teleskoobi suurenduse piiriks on umbes 150x. 4mm annab üksinda 175 kordse suurenduse ja koos 1,5 korda suurendava pöördprismaga 262 korda, mis on kaugelt üle selle teleskoobi võimete (st. vaadeldav kujutis üle 150 kordse suurenduse enam paremaks ei lähe vaid ainult tuhmistub, füüsikaseadused on sellised lihtsalt, aga 262X on jälle hea müügiargument). Selliste mõningate limitatsioonide teadmine aitab ehk ära hoida võimalikku pettumust. Seega soovitan vaadelda ainult 20mm ja 12.5mm okulaaridega, mis eraldi annavad 35 ja 56 kordse suurenduse, ning prismaga 52,5 ja 84 kordse suurenduse. Siit on jälle näha, et 20mm okulaari ja prisma kombinatsioon on mõtekam asendada 12,5mm okulaariga (üksi), sest saadud suurendused on põhimõtteliselt samad, kuid väiksem arv optilisi elemente teisel juhul tagab parema kujutise kvaliteedi.

Suur suur tänu, pusime edasi!

Reflektoriga saab niimodi ka otsida, et võtta okulaar ära ja vaadata suunata teleskoop nii, et peegli konstruktsioon (ei ole mul õrna aimugi, mis selle nimi võuks olla) suunata vaadeldava objekti ette (katab ära objekti)?

Püstitasin just jõuluvana toodud Bresser venus 76/700 peegelteleskoobi. Kõik asjad nagu sujuvad ja LED sihik töötab ja puha, ainult et kas keegi oskab mulle öelda, et miks pilt on 45 kraadise nurga all?...  Ma saan aru, et ilma pilti ümberpöörava vaheläätseta peab pilt olema tagurpidi, aga miks see veel omakorda ka 45 nurga all on? Ühesõnaga, horisont ei ole horisontaalne, vaid 45 kraadise nurga all. Kas keegi oskab nõu anda?

Kas Sul on okulaari avas ainult okulaar, või veel mõni tükk?

Okulaari avas on ainult okulaar ja pilt on tagurpidi ja 45 kraadi ka veel. Koos vahetükiga on lihtsalt 45 kraadi.

Kui sa vaatad fokuseerijast sisse (okulaar võta ikka ära), siis kas sekundaarpeegel asub torus korrektselt? Too peegel on ellipsikujuline, ellipsi lühem telg peaks olema optilise teljega (e. teleskoobi toru teljega) risti ning pikem telg optilise teljega paralleelne.

Kas pilt on 45 kraadi viltu ka siis, kui teleskoobi toru ja okulaar paiknevad maapinnaga paralleelselt? Kontrollimiseks kasuta mõnd kaugemal olevat maja nurka või elektriposti, need on tavaliselt maapinnaga risti Kui fokuseerijas on ainult okulaar, siis peabki pilt tagurpidi olema - sisuliselt kõik teleskoobid pööravad kujutise tagurpidi, öösel vaatlemist see ei sega. Horisontaalse toru korral peab telefonipost okulaarist sisse vaadates samuti vertikaalne olema, ainult tagurpidi pööratud...

Head uut aastat!

Kui fokuseerijast sisse vaatan, siis see väike ovaalne peegel tundub korrektne olevat ja õigesti orinteeritud. Kas selle peegli asendi muutus tekitab pildi viltust asendit?

Ja pilt on viltu ka siis kui teleskoop on maapinnaga paralleelselt.

Newton tüüpi teleskoobil on fokusseeria toodud välja "horisondi" suhtes nurga all ja seda selleks et sul oleks mugavam vaadata. Seepärast näed ka horisonti nurga all. Ära pööra sellele mingit tähelepanu, see ei ole taevaste objektide vaatlusel üldse oluline. 

Nojah.. aga reeglina saab toru selle hoidjas pöörata ning juhul, kui okulaari optiline telg on maapinnaga paralleelne, peaks okulaarist näha olev pilt olema ka õige - jalad taevapoole, kuid vertikaaljooned on endiselt vertikaalsed (ja mitte nurga all).